Asjad liikumises üles mäge.

Kaasa arvatud kõige muuga, liigub šveitsis jõudsalt ülespoole ka veetase. Kõik kohad on üleujutatud ja Thunersees tõuseb vesi 5 cm tunnis. Kõik väravad on avatud ja see vesi liigub jõudsalt mööda jõgesid kõikjale laiali. Kaasa arvatud Berni poole Aare jõe abil. Aare jõgi EI OLE enam helesinine vaid läbipaistamtu ja helepruun ja liigub tohutu jõuga. Meie tänane kehalise kasvatuse tund jäi igatahes ära, sest et sild mida me oleks pidanud ületama on täiesti vee all. Jumal tänatud, et mu elukoht kuskil mäe otsas on, kuigi meie veinikelder on täiesti vee sees ja kõik veinid jäävad sildituks ja pahapahapaha. Aga muidugi mitte pooltki nii paha kui vaadata seda, mis toimub ülejäänud šveitsis. Alfredi Bernis elav vend veedab oma pegera aega oma maja kahel ülemisel korrusel, kuna esimene korrus on TÄIESTI vee all. Ja täiesti pole siin ingi sugune liialdus. Vesi on laeni terves selles piirkonnas. Õnneks on neil olemas ka paat ja siis ta saab mõnusalt tööle aerutada. Arvatavasti kolivad nad paariks päevaks alates homsst siia üles Dominici tuppa, aga võibolla ka mitte. Mitmed teed on ka ära uhutud ja koht, kus ma poolteist nädalat tagasi kämpingus olin on praegu meetrikihise vee katte all. Naljakas mõelda, aga noh, eks see suvi siinmail ole nagu ta on. Selline kammajaa on tegelikult muidugi aruharv. Ja suvi pidi siia jõudma septembri keskpaigaks.

Et jah. Ja täna hommikul olin ma pahane, et Danielil hakkab kool aks tundi hiljem ja et ma pean üksi minema nii vara hommikul kooli ja et ma olen nii vähe maganud, aga siis õnneks istus bussi peal veel Nils ja lõbustas mind terve tee! Ja tuli isegi muga bahnhof-tierpark BUSSI peale, mitte ei läinud trammiga nagu me enamasti teeme. Aga bussiga on tegelt mõnusam noh, seal on vähem inimesi. Ja siis oli koos hästi sõbralik geograafia õpetaja ja ütles, et ma ei pea ostma neid õpikuid ja atlast ja saan need laenuada, nii et selle võrra hoidsin 74 franki kokku ehk siis ühe päris suure rahasumma. Ja siis tuli veel välja, et sporti ka pole ja ma olin nii äksi täis ja mul oli neli tundi aega saksa keele kursusteni ja ma sain koju tulla...magama enda meelest, aga nii ei läinud. Kirjutasin siin kirju ja nii. Ja lõpuks asusin teele saksa keele kursuste poole ja smmusin jumala enesekindlalt uksest välja ja buss sõitis mööda ja ma mõtlein RAISK, et see lollakas ei peatu ju ka kui inimesi pole ja milline jobu ikka tahaks 12.48 bussi peale minna ja igaks juhuks jooksin ja PEATUSKI! aga tuli välja, et hoopis Nilsil ja ühel ta klassivennal oli ka sort ära jäänud ja nad märkasid mind ja pistsid kisama ja buss jäi seisma. Juhuu, see oli tore. Ja siis nad mõnitasid mu "SHIT!"nägu kui nad must bussiga mööda olid sõitnud. AGA pole midagi, lõpp hea kõik hea. Ostsin endale siis bahnhofi Migrose take awayst ühed kalmaarirõngad, sest kodus polnud eriti süüa ja mõtlesin jumala tähtsalt, et tauai, nüüd lähen sinna YFU kontorisse, mis asub kuskil ülikooli lähedal. Läksin õue ja vihma kallas ja kalmaarirõngad said natuke märjaks ja vaatasin, et mis seal ikka, veeand tundi on aega, söön rahulikult oma kalmaarirõngad ära ja siis asun teele. Nii tegingi eks ja jumala vale teed olin kütnud mingi 10 minutit ja küsisin paljudelt ja keegi ei teadnud absoluutselt kus mingi selline tänav võiks asuda ja ma olin lootuse kaotanud kuni mulle tuli vastu mingi viisakalt riides parimates aastates mees ja ütles, et ta ei tea ja tõi mu oma kontorisse kaasa kus ta sekretär tõmbas kuskilt kaardi välja ja siis hakkas uurima ja onu tuli ka ja nii me seal siis uurisime ja lõpuks leidsime ja tuli välja, et ma olen jumla mööda rada tulnud. ja ma olin juba hilinenud. Hästi kasvatatud tütarlapsena(EKSOLE!!!) helistasin ma YFUsse ja teatasin, et ma hilinen ja mult küsiti "Do you now know where the street is?" ja ma mingi "yes, yes, sure" ja panin ajama ja jälle mööda kurat. Ja lõpuks helistasin YFUsse ja üks tädi tuli mulle vastu ja ma vabandasin ja häbenesin ennast maa alla ja jäin mingi 25 mintsa hiljaks. Ja astusin siis klassi kus ootas mind ees minu saksa keele rühm. Haha. Üks poiss tshiilist, kes ei räägi ei saksa eg inglise keelt, kaks piffi jaapanist, üks poiss ja üks tüdruk taist, üks tüdruk mingist aafrika jeesussedateab riigist, üks piff brasiiliast ja üks Ecuadorist. Tauai eksole. Ja tuli välja, et nad oskavad täpselt sama vähe saksa keelt kui nende näost näha oli. Sest nende jaoks on ju isegi maailma raskeim asi välja öelda ü-häälikut..või seda kurgu h-d. Aga õnneks andis õpetaja mulle võimaluse minna edasijõudnute rühma, kuhu ma loodetavasti ülejärgmine tund suundungi:D Samas naersin ma ennast nende kolme poole tunniga vähemalt viis korda laua alla. Ma pole kunagi midagi sellist kuulnud nagu see tai kutt oma suust välja ajas ja nende Jaapani piffide naer ja see kuidas vaheajal hakkasin Ecuadori ja Brasiilia tshikk üksteise peale KÕVASTI hispaania keeles karjuma ise hullult kätega vehkides ja Tšiili poiss pani ka vahepeal hispaania keelset jama vahele ja ma mõtlesin vahepeal juba, et asi lõpeb veriselt noh. Hullud naised. Vaidlesid teemal, kas Brasiilia tüdrukul on õigust argentiinlasi vihata.
Siin on täielik hullumaja ja naerumaja üldiselt:D

Ahjaa ja täna tegime kolmandat päeva järjest fondüüd ja see tuli mis sinna poti all pannakse...see ei kustunud pärast ära kui mingi kaas peale pandi ja Alfred ja Daniel küll katsusid Mägiet rahustada, aga ta tõmbas kapist välja selle paki, mille sees on see tekk, millega tuld kustutatakse ja hakkas seda sealt juba välja rebima, et seda gaasiküünalt kustutada ja Daniel ja Alfred karjusid NEINEINEI ja ma olin naerust laua all ja Mägie rebis ja Daniel rebis ka ja lõpuks lasi mägie lahti ja Daniel kukkus maha tooli pealt. Ja ma veetsin oma ülejäänud õhtusöögi laua all naerdes.