NUR LUSTIG IST ES HIER!

Täiesti pegensis. Viimased kaks päeva on siin taaskord olnud ikka ülespoole tõusvad. Veetase tegelt juba hakkab langema, aga just hetk tagasi hakkas jälle vett taevast alla kukkuma.

Kolmapäev...
Eksole, läksin taaskord oma võrratusse saksa keele õpingurühma. Ja pidin jälle tõdema, et arvatavasti ongi minul maailam kõige parem õpingurühm. Selles suhtes, et tulemused on märkimisväärsed. Jo ütles ühe korra üü ja Danny sai aru, kui ma ütlesin talle geschwister, kui ta küsis kuidas on õed-vennad. See eest pole Gifty(neiu Ghanast ja saksa keeles väga anti-gifty:D) ikka veel kätte saanud h-häälikud ja ütleb pidevalt "IŠ HABÕ AINÕ FRAGÕ"(mis peaks olema "ich habe eine Frage" ja tähendama "mul on üks küsimus") ja kuna ta istub mu kõrval, siis ma ei saa midagi parata, et ma hakkan alati naerma ja ta alati küsib "What, what?!", aga lihtsalt mu meelest on see meganummi, et nad pöörduvad õpetaja poole kõige pealt öeldes "Ursula" ja siis ütlevad veel "mul on üks küsimus", sest nagu hmm, poleks arvanudki, et sul on üks küsimus või midagi öelda, kui sa poole jutu pealt "ursula" ütled eksole. Ja Gifty ongi kõige naljakam tüdruk klassis, sest ta naerab kogu aeg ja arvab et ma oskan tänu pooleteistaastastele õpingutele väga hästi saksa keelt ja vaatab mind kogu aeg sellise küsiva pilguga, et kuidas mingi sõna võiks saksa keeles välja näha. No igatahes, nalja saab üle ühe. Ja ma ei läinud eile jälle kooli ja tulin parem koju peale saksa keele kursusi ja siis oli veel ekstra tore. Tõmbasime Mari-Liisiga endale skype'id ja siis ma sain seletada poolteisttundi igast asju eesti keeles ja vaadata kuidas vahepeal tema msn-ist "haha" või "HAHAHAHAHAHA" vastu ütles, sest tal ju mikrofoni pole. Tunne oli mul tegelikult terve aja selline, et jaapanlased mõtlesid välja mingi geniaalsuse, et nendele kellel ikka üldse sõpru pole, teha kübersõber ehk sulle vastav läpakas ja sina vaid räägi avuti taga ja vaata kuidas ekraanile ilmuvad fraasid HAHA ja hahahaha ja HAHAJhAhahahHAHAHA. Aga samas minu tegi see vestlus väga õnnelikuks eksole:D. Ja siis, õhtu poole, ehk kolmveerand seitse läksime Danieliga Chrisi ja Dominici juurde. Dani pidi veel enne sinna minemist ostma külakostiks Chrisi lemmikõlle kaasa ta lemmikrestoranist ja me tegime siispeatuse ühe silla juures, mille all on Matte kvartal ja Aare, ehk siis see põhiüleujutatud koht. Parkimiskohta oli VÄGA keeruline leida, sest pool Berni oli kogunenud sillalt Matte kvartalit vaatama ja kõik teeääred oli igal pool autosid täis. Igatahes läks Daniel ostma ja ma läksin sillale asja uurima. Pilt mis avanes oli ikka suhteliselt masendav. Nüüd on kaks ja pool päva takkajärgi inimesi evakueeritud ja evakueeritakse KÕIK sealt, isegi need, kes elavad ülemistel korrustel, sest vesi on nüüd nii kaua seal olnud, et on oht, et majad hakkavad lagunema. Ja ma olen seal sillal olnud ühe korra varem kui kuiv oli ja siis sealt kohe paistab selline hästi suur 19 sajandist päris maja, mille ühele tervele seinale on 20 sajandi alguses maalitud šokolaaditahvel ja kiri THE CHOCOLATE FACTORY ja see on ÜLIILUS ja praegu on sellest majast kolmandik vee all. Vahepeal paistsid kuskilt jõevee vahelt autode katused ja igats pahna ujus mööda. Ja see kõik oli nagu mingi kaader mõnest filmist, mis räägib mingi vana ja kuulsa linna langemisest. Sest tõesti, see oli täiesti hüljatud ja ilusad majad sellise kiirevoluga pruuni jõe sees ja oi. Aga no jah, eks kõik laheneb kunagi ja taira. Ja vähemalt süüa saime me väga hästi ja lõbus oli ka:]

Neljapäev...
Saksa keele kursused nagu ikka päeva hommikul eksole. Täna oli Danny mu lemmik. Ta pidi tõlikima mingi lihtsa sõna, aga nagu ikka ei saanud ta eriti õieti oma ülesandest aru ja hakkas mingitiba ajama ja nagu ikka ei saanud me aru mis iba ta ajab. Niisiis kords õpetaja oma lauset, et ta peaks tõlkima selle sõna, aga Danny ajas katkestamatult oma iba ja mulle ja midagi ei saanud aru. Kuna ta ei lõpetanud hetkekski, ei suutnud ma enam pidada ja hakkasin väga täiega naerma ja siis hakkas Gifty ka ja siis hakkasid kik, aga Danny pani iba edasi ja ei saanud arugi, et me tema üle narame ja õpetaja üritas elueest tatähelepanu võita hüüdes "danny, Danny", aga ta ei annud midgai tähele ja lõpuks hakkas õpetaja niimoodi naerma, et pani pea laua peale ja peksis rusikaga lauda ja selle peale danny lõpetas oma podina ja õpetaja taastus ja tüles, et ta niisama naeris, sest ta ei tohiks meile tegelt raskemaks ja kõrgemaks teha barjääri, et me ei julge rääkida saksa keelt veel ja ütles dannyle nüüd inglise keeles et ta peaks selle sõna tõlkima. JA danny hakka själle ibatsema, aga siis tõi kuuldavale võiduka "AAAAAAAAA!" ja teatas "Ich weiss nichts".
Ja siis sai kursus läbi eks ja mul oli koolini tund aega aega ja ma läksin koos Tai Joga ja Jaapani Sayaga trammide juurde, kus tuli välja, et Jo ei tahagi koju minna ja et seal on igav ja siis ta küsis kuhu me läheme ja ohtu etteaimates teatasin ma ruttu et kooli ja Saya läks koju. Ja siis ta küsis Sayalt, et kas ta võib taga kaasa sõita..ja Saya ei saanud sittai aru ja ütles, et ta läheb koju ja jooksis trammi peale ja hõiskas "Tšuus, tšuus", sest ü-d nad pole veel võimelised välja hääldama ja ma ütlesin ruttu Jole, et ma lähen nüüd kooli ja ta hakkas mind jälitama ja ütles et tal on palju aega ja papapapa ja ma olin nii plindris,aga pääsesin vanakurjast ja läksin kooli, et avada oma armastatud koolikapp ja korrastada oma koolimapp. Ja just seda ma tegingi. Ja siis läks lõbusaks, sest mulle tuli meelde, et koolis ikka tasub käia, sest seal on lahe. Jõudsin bioloogia klassi ja teised tulid ka natuke hiljem oma mingist muust tunnist eksole ja tauai eksole. Astub sisse Dario, mu lemmik, ("wie geht's" poiss) ja ütleb "OH! Laura is back with us! Wie geht's?" ja siis tuli Andreas, kes oli endale kolme äevaga uue songzi hankinud, ehk karvasuse maha ajanud ja hakkas rääkima muga teemal, et kas ma juba ootan homset ja oma sünkarit ja pulamula. Ja siis tuli Jenny, kes teatas, et kõik tulevad homme Bolligeni mu sünnipäeva tähistama ja saabuvad umbes kell pool kaheksa Bolligen Bahnhofi ja ma pean siis vastas olema ja siis me läheme KIVI juurde ja hakkame niiZama olema. Ja ma mõtleisn, et ma pole kooliski olnud, e kust see nüüd kõik äkki tuli ja olin rõõmus, et se niimoodi tulnud oli. Ja isegi Amanat, kes oskab inglise keelt nii palju, et kirjutas oma inglise keele teemalisse ankeeti küsimuse juurde, mida ta sellest aastast ootab "I want learn english", ehk ma pole taga eriti suhelnud eks..tegi OHOHOO kui mind nägi ja lubas kindlasti mu sünnipäevale tulla:D Ja ma mõtlesin, et tore.