JAANIKA ja KLOSTERS ja CHUR

Reedel võtsin asjad ja sõitsin kolm tundi Klostersi poole. Bernis istusin jumala rahus Zürichi rongile eksole. Poole teepeal tuli välja, et arvatavasti valele, sest et see ei sõidagi tund aega vaid peaaegu kaks ja teeb palju peatusi. Niisiis ei olnud lootsustki jõuda õigele rongile. Oli aga suur lootus jõuda järgmisele. Jõudsin Zürichisse ja astusin rongist maha ja PIMMPAHHPUHH miljonilinn vaatas vastu, tuhat inimest jooksmas mulle vastassuunas, 60 rongiplatvormi ja kuskil õhus ekraan mille pealt saab lugeda kust milline rong läheb. Mina seisan silmad vidukil, inimesed jooksevad mulle otsa, ma ei näe midagi, sest läätsed on kaua silmas olnud ja otsin oma Landquarti rongi..MIDA POLE! Helistan Janikale ta ei tea ja KIIRE ON ja kell on juba 20.05 ja olematu rong peaks sõitma kell 20.12. Ja Laura jookseb infopunkti ja onu on sõbralik ja seletab kõik ära. Siis olin ma tänulik, et suurlinnas on igatahes sõbralikke onusid ka. Panin täie padavaiga oma rongini ja kurk elu eest kuivas, sest frau matthey tehtud võileivad sõin juba enne ära, aga ta polnud jooki kaasa pannud ja ma ei jõudnud osta ja üldse. Igatahes jõudsin ma mingi ime läbi lõpuks Landquarti ja seal oli Janika vastas ja me jooksime ruttu järgmisele rongile ja jõudsime kunagi hilja tema juurde.'

KLOSTERS on lihtsalt liiga vaimustav. Ma pole elusees viibinud varem sellisel aastaajal suusakülas. Ja see on TÄIELIK Alpi suusaküla ja uskumatu et Janika seal elab. See on prageu täiesti väljasurnud ja enamus ehitised on hotellid ja wellness centerid. Ja Janika isa on talvel lumelaua instruktor...praegu aga farmer. Väga katki eksole. Haha. Aga maja on Alpi maja nagu meiegi oma ainult selle vahega, et neil on endal lehmad ja laut ja kitsed ja nii. PALJU maad ka. Ja muideks käib Prints Charles oma poegadega just Klostersis ja ei kuskil mujal iga aasta korduvalt suusatamas. Nägin selle hotelli ja restorani kus ta aegaajalt peatub ka ära..muidugi kõige kallim eksole.

Igatahes veetsime esimese õhtu rahulikult Janika sõbranna juures ja vaatasime Saksa narkofilmi(kunagi ei ole tuju endale mitte mingit süstalt ligi lasta ega midagi ninna tõmmata) ja Scream 2te, mis on lihtsalt nii võrratult pask. Teisel päeval vaatasime kahjustusi, mida üleujutused Klostersile teinud olid ja need ei olnud kahjuks üldse väikesed. Nägin täiesti puhtsaks uhutud esimesi korruseid ja viis miljonit šveitsi franki maksma läinud nüüd täiesti rikutud Hallenbadi ja kõike. Mingi hetk jõudsime kuidagi rongi peatusesse ja oma GAde ja hetke tõttu otsustasime rongi peale minna ja Churi sõita. Seal jõudsime veel natukene shopata ja siis niisama Churi kui šveitsi kõige vanema linna vanalinna vaadata ja niisama mõnusad olla. Õhtul kella kaheksaks jõudsime koju ja sõime ja vaatasime telekat ja siis läksime Davosi, et ma saaks kohaliku ööeluga tutvuda. Davosis elu kihas ja me läksime kõige popimasse baari, mis on surf-rula-lumelaud-suusad-ekstreem sisustusega ja nägi hea välja ja lasti rokkmuusikat ja oli PAAALJUU noori ja me tantsisime ja Janika koolisõpradega suhtlesime ka (AUF DEUTSCH!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!) ja kunagi kell 3 öösel istusime viimase bussi peale ja sõitsime koju. Kell 11 hommikul, hakkas mu kõrva ääres kuskil akna taga igahommikust kellamängu mängima Alpi kirik ja see, mida ma varem armastasin, muutus õudusunenäoks. Alpikirik POLNUD kell 11 mõnus..kellamäng oli PAHA ja kestis 30 minutit ja magada samal ajal EI SAANUD. Oi mis piin, oi mis piin.