'Kann sie ammm..call you back, bitte?!"
Ehk siis ma pole ammu arukat teksti siia kirjutanud oma tegevustest peale viinamarjade söömise. Tegelikult lükkasin ma kogu aeg neid asju edasi ja lõpuks ei saagi omadega mäele. Nüüd jälle peale Kadi blogi lugemist on fiiling sees ja kell pole veel magamamineku aega ka löönud.
Amm..imelik kirjutada nüüd järgmist alapealkirja, aga
kolmapäev 31.08.ehk siis kui eestlased veel kooliski ei käinud...
Igatahes, ei käinud mina ka sel päeval koolis. Hommikul saime saksa keele kursusekaaslastega kokku peale seda kui ma olin ostnud 2 kooki ja ootasim õpetaja Ursula ka ära ja siis läksime kõik koos Berni vaatama ja hiljem ka piknikule. Berni me tegelikult eriti ei vaadanudki ja läksime hoopis Bundeshaus'i terrassile ja rebisime kõigi digikatega grupipildid ja jagunesime 3stesse rühmadesse ja saime töölehed ja leppisime õpetajaga kokku, et kohtume taga Münsteri ees kahe ja poole tunni pärast. Ursula viis meid igaksjuhuks Bundeshausi terrassilt minema ka, et me ei eksiks sellesse tähtsasse majja ära. Meil oli jumala savi ja nii kui ta oma rattaga kaugenes, läksime me terve tee sinna tagasi hoopis ja istusime ühe suure laua taha kogu oma rühmaga mitte 3ste gruppidega(me nagunii ei suutnud gruppe otsustada) ja hakkasime küsimustele kõik koos vastama. Olukord oli siiski komplitseeritum kui me oleks arvanud, sest me ei osanud umbes 9le küsimusele vastata, niisiis jagunesime me siiski rühmadesse ja jagasime igaühe vahel küsimused ära ja asusime vastuseid otsima, et poole tunni pärast taas kohtuda.Mina ja Danny ja Emmy otsisime mingit kuju ja selle nime ja leidsime selle ja avastasime, et kuju on küllalt perverssne ja küsisime kohalikelt selle nime ja seda, miks on linna peatänaval lapsi sööv neegrikuningas ja nime teadsid kõik, aga seda miks ta lapsi sööb ei osanud keegi öelda. Danny hakkas ühe kohalikuga ka intervjuud tegema( me pidime rühmaga ENDAVANUSE inimesega intervjuu tegema). Kahjuks oli intervjueeritav umbes 50-aastane ja jumala kokk omadega ja küsimusele kus ta tavaliselt Bernis väljas käib, et tavaliselt ühes Itaalia restoranis spaghette söömas ja võimalikult palju üritab ka koos olla oma lastega. Mida ma tahan öelda on see, et Danny ei saanud tööülesandest aru ja mina ei püüdnud talle seletada ka, sest auf deutsch IMPOSSIBLE ja in english TOTALLY IMPOSSIBLE. Vastuse olime igatahes oma küsimusele leidnud ja siis saime teistega kokku ja tegime palju sobi ja läksime Münsteri ette, kus tuli välja, et me ronime selle tippu. Alles gut, ma olin jumala rahul kuni tuli välja et sinna läheb keerdtrepp. Mõtlesin siis KANNI KÜLL, aga hakkasin ronima ja asi polnud üldse nii hull ja see oli hea. Ülevalt avanes ülisuper ilus vaade Bernile ja punastele katustele ja Aarele ja mu koolisillale ja tore. Ilusas kohas sai ära käidud. Ilusast kohast pidi alla ka ronima. Keerdtreppi mööda. Siis polnud enam alles gut, sest mul käis pea VÄGA ringi ja trepiastmed jäid vahele ja kiskus uduseks ja 30 kraadi ja siis istumine trepiastmetel ja keerdtreppidest on ka paremaid asju.
(haha, päris lahe, et Danieli skype'i juttu nii kõvasti siia kuulda on. HAHAHAHAHAHAHAA! ta just räägib ühe norra tüdrukuga eks sellest, et ta sai kokku mingi tüdrukuga ja nad rääkisid üksteise suhetest ja nii või mis iganes. Ja siis Daniel ütles 'I heard some stories that you have a boyfriend' ja tüdruk läks jumala punaseks näost ja staffi ja siis daniel ütles 'commoon, do I know him?' ja piff 'Actually he is a she' ja nüüd on üleüldine shokeering)
Igatahes läksime edasi ühte parki, et seal piknikku pidada. Süüa oli rohkem kui rohkem ja vägev ja kõht oli tühi nii et kõik oli tore. Ja Tai Jo'l oli toorest lõhe kaasas ja Sayal riceballsid ja see kõik oli nii maitsev ja jee. Igatahes võttis see kõik igast palju aega ja pärast istusime Jenny ja Saya ja Emmyga bahnhofi katusel ja rääkisime juttu ja oli tore ja nii:]
Laupäev
Kõik algas racletitega. Ehk mingi šveitsi rahvusroaga, mis on haigelt hea. Ja me sõime seda meeletutes kogustes. Edasi ma ei mäleta mis sai, mingi niisama iba arvatavasti.
õhtul läksime Mario ja Danieliga Mattefestile. Nii kui me sinna jõudsime olid seal kõik kohad igast tuttavaid täis ka ja nii. Ja laval möllas rockmuusika, mida siin pole laivis küll ammu kuulnud, ehk siis polegi kuulnud ja nii. Veetsin aega seltskonnas Laura ja poisid(osades Mario, Daniel, Mätu, Siru, keegi-poiss-keda-ma-ei-teadnud, ja siis veel üks samasugune). Igatahes mõtlesin ma siis, et räägin neile lõbusaid lookesi oma klassivennast Dariost ja seda ma siis tegingi ja tore oli, kuni üks poiss-keda-ma-ei-teadnud ütles 'du findest Dario nicht nett?' ehk et kas ma ei arva, et Dario on hea/kena/tore ja ma mingi mõtlesin natuke ja vastasin, et seda ma nüüd küll väita ei saa ja sellepeale teatas ta 'kein problem, ich finde er auch nicht nett, aber ich bin sein Bruder' ehk siis räägime alati kõigi vendadele nende vendadest natukene halvakspaneva häälega naeruväärseid lugusid, Laura! ABER ma manasin oma verlasting smaili näole ja seni kuni see poiss meie seltskonnas oli jälgisin YFU soovitust oma suud rohkem kinni hoida. Kell 1 teatasid Mario ja Dani, et koju me üldse kõnnime ja ma mõtlesin päris lahe. Ja siis etatas Siru, et see võtab 3 tundi ja siis ma mõtlesin PÄRIS LAHE EKSOLE! aga kell 3 otsustasime me siiski takso kasuks.
Taksotariifid šveitsis:
öötariif 4.00 franki/km
päevatariif: 3.50 franki/km
alustamistasu: 6.50 franki
15 minutit kestnud kõjusõit läks maksma 35 franki, kuna Daniel valetas taksojuhile, et rohkem meil pole ja siin on heaoluühiskond ja ka heaolutaksojuhid.
Käige kanni, mina oma uuest saksa keele kursusest täna kirjutada EI JAKSA.
Ehk siis ma pole ammu arukat teksti siia kirjutanud oma tegevustest peale viinamarjade söömise. Tegelikult lükkasin ma kogu aeg neid asju edasi ja lõpuks ei saagi omadega mäele. Nüüd jälle peale Kadi blogi lugemist on fiiling sees ja kell pole veel magamamineku aega ka löönud.
Amm..imelik kirjutada nüüd järgmist alapealkirja, aga
kolmapäev 31.08.ehk siis kui eestlased veel kooliski ei käinud...
Igatahes, ei käinud mina ka sel päeval koolis. Hommikul saime saksa keele kursusekaaslastega kokku peale seda kui ma olin ostnud 2 kooki ja ootasim õpetaja Ursula ka ära ja siis läksime kõik koos Berni vaatama ja hiljem ka piknikule. Berni me tegelikult eriti ei vaadanudki ja läksime hoopis Bundeshaus'i terrassile ja rebisime kõigi digikatega grupipildid ja jagunesime 3stesse rühmadesse ja saime töölehed ja leppisime õpetajaga kokku, et kohtume taga Münsteri ees kahe ja poole tunni pärast. Ursula viis meid igaksjuhuks Bundeshausi terrassilt minema ka, et me ei eksiks sellesse tähtsasse majja ära. Meil oli jumala savi ja nii kui ta oma rattaga kaugenes, läksime me terve tee sinna tagasi hoopis ja istusime ühe suure laua taha kogu oma rühmaga mitte 3ste gruppidega(me nagunii ei suutnud gruppe otsustada) ja hakkasime küsimustele kõik koos vastama. Olukord oli siiski komplitseeritum kui me oleks arvanud, sest me ei osanud umbes 9le küsimusele vastata, niisiis jagunesime me siiski rühmadesse ja jagasime igaühe vahel küsimused ära ja asusime vastuseid otsima, et poole tunni pärast taas kohtuda.Mina ja Danny ja Emmy otsisime mingit kuju ja selle nime ja leidsime selle ja avastasime, et kuju on küllalt perverssne ja küsisime kohalikelt selle nime ja seda, miks on linna peatänaval lapsi sööv neegrikuningas ja nime teadsid kõik, aga seda miks ta lapsi sööb ei osanud keegi öelda. Danny hakkas ühe kohalikuga ka intervjuud tegema( me pidime rühmaga ENDAVANUSE inimesega intervjuu tegema). Kahjuks oli intervjueeritav umbes 50-aastane ja jumala kokk omadega ja küsimusele kus ta tavaliselt Bernis väljas käib, et tavaliselt ühes Itaalia restoranis spaghette söömas ja võimalikult palju üritab ka koos olla oma lastega. Mida ma tahan öelda on see, et Danny ei saanud tööülesandest aru ja mina ei püüdnud talle seletada ka, sest auf deutsch IMPOSSIBLE ja in english TOTALLY IMPOSSIBLE. Vastuse olime igatahes oma küsimusele leidnud ja siis saime teistega kokku ja tegime palju sobi ja läksime Münsteri ette, kus tuli välja, et me ronime selle tippu. Alles gut, ma olin jumala rahul kuni tuli välja et sinna läheb keerdtrepp. Mõtlesin siis KANNI KÜLL, aga hakkasin ronima ja asi polnud üldse nii hull ja see oli hea. Ülevalt avanes ülisuper ilus vaade Bernile ja punastele katustele ja Aarele ja mu koolisillale ja tore. Ilusas kohas sai ära käidud. Ilusast kohast pidi alla ka ronima. Keerdtreppi mööda. Siis polnud enam alles gut, sest mul käis pea VÄGA ringi ja trepiastmed jäid vahele ja kiskus uduseks ja 30 kraadi ja siis istumine trepiastmetel ja keerdtreppidest on ka paremaid asju.
(haha, päris lahe, et Danieli skype'i juttu nii kõvasti siia kuulda on. HAHAHAHAHAHAHAA! ta just räägib ühe norra tüdrukuga eks sellest, et ta sai kokku mingi tüdrukuga ja nad rääkisid üksteise suhetest ja nii või mis iganes. Ja siis Daniel ütles 'I heard some stories that you have a boyfriend' ja tüdruk läks jumala punaseks näost ja staffi ja siis daniel ütles 'commoon, do I know him?' ja piff 'Actually he is a she' ja nüüd on üleüldine shokeering)
Igatahes läksime edasi ühte parki, et seal piknikku pidada. Süüa oli rohkem kui rohkem ja vägev ja kõht oli tühi nii et kõik oli tore. Ja Tai Jo'l oli toorest lõhe kaasas ja Sayal riceballsid ja see kõik oli nii maitsev ja jee. Igatahes võttis see kõik igast palju aega ja pärast istusime Jenny ja Saya ja Emmyga bahnhofi katusel ja rääkisime juttu ja oli tore ja nii:]
Laupäev
Kõik algas racletitega. Ehk mingi šveitsi rahvusroaga, mis on haigelt hea. Ja me sõime seda meeletutes kogustes. Edasi ma ei mäleta mis sai, mingi niisama iba arvatavasti.
õhtul läksime Mario ja Danieliga Mattefestile. Nii kui me sinna jõudsime olid seal kõik kohad igast tuttavaid täis ka ja nii. Ja laval möllas rockmuusika, mida siin pole laivis küll ammu kuulnud, ehk siis polegi kuulnud ja nii. Veetsin aega seltskonnas Laura ja poisid(osades Mario, Daniel, Mätu, Siru, keegi-poiss-keda-ma-ei-teadnud, ja siis veel üks samasugune). Igatahes mõtlesin ma siis, et räägin neile lõbusaid lookesi oma klassivennast Dariost ja seda ma siis tegingi ja tore oli, kuni üks poiss-keda-ma-ei-teadnud ütles 'du findest Dario nicht nett?' ehk et kas ma ei arva, et Dario on hea/kena/tore ja ma mingi mõtlesin natuke ja vastasin, et seda ma nüüd küll väita ei saa ja sellepeale teatas ta 'kein problem, ich finde er auch nicht nett, aber ich bin sein Bruder' ehk siis räägime alati kõigi vendadele nende vendadest natukene halvakspaneva häälega naeruväärseid lugusid, Laura! ABER ma manasin oma verlasting smaili näole ja seni kuni see poiss meie seltskonnas oli jälgisin YFU soovitust oma suud rohkem kinni hoida. Kell 1 teatasid Mario ja Dani, et koju me üldse kõnnime ja ma mõtlesin päris lahe. Ja siis etatas Siru, et see võtab 3 tundi ja siis ma mõtlesin PÄRIS LAHE EKSOLE! aga kell 3 otsustasime me siiski takso kasuks.
Taksotariifid šveitsis:
öötariif 4.00 franki/km
päevatariif: 3.50 franki/km
alustamistasu: 6.50 franki
15 minutit kestnud kõjusõit läks maksma 35 franki, kuna Daniel valetas taksojuhile, et rohkem meil pole ja siin on heaoluühiskond ja ka heaolutaksojuhid.
Käige kanni, mina oma uuest saksa keele kursusest täna kirjutada EI JAKSA.
posted by Laura at 11:15 PM
2 Comments:
ai kui head naljad
nagu KUI head:D
haha, ma ei loe blogi kirjutamist sinuga rääkimise alla ehk siis tohutult head. ja mu lemmik on he is a she. või siis lihtsalt daniel. see tähendab, daniel on tänasega mulle kohe eriti meeldima hakanud!
Post a Comment
<< Home