C'EST LA VIE

Peale selle, et neljapäeval tuli välja, et mind on õnnistatud FREESTYLE suusatajast kontaktisiku Lucasega, oli see ka muidu väga tore päev. Persse, tuli praegu meelde, et see oli hoopis kolmapäeval. Haha, no savi tegelt, sest peale selle, et üks päev enne neljapäeva tuli välja, et mu kontaktisik on geniaalne suusataja, oli neljapäev ka muidu eriti õnnestunud päev. Poole päeva pealt rebis mul vedru nii välja, et mu süda hakkas hiphopi rütmis taguma ja midagi peas vihjas, et nüüd on õige aeg kuulata 50centi ja midagi muud imelikku. Läksin u-popi ja lasin endale ühe portsjoni THIS IS HOW WE DO-d ja mõtlesin, et kas ma olen haige või et mis mul viga on. Õnneks tuli välja, et ma pole ainus mingitest valedest tuultest mõjutatud inimene, sest marek teatas mulle msnis, et ta lihstalt PEAB mulle ühe house'i loo saatma ja et tegelt see on JUMALA hea muusika. SIis ma sain aru, et mingid valed tuuled puhuvadki vist praegu ja et see on mööduv nähtus ja lasin seda lugu endale u-popist edasi. Siis kui ma olin oma tasuta päevalimiidi u-popis, ehk 5 lugu ära kuulanud, tagus süda IKKA VEEL hiphopi rütmis ja ma läksin juba tegelikult närvi, et miks see tuju üle ei lähe... Marek kuulas ikka veel house'i ja rahunesin jälle maha ja saatsin hoopis Mariole sms-i et ma tahan talt hiphopi plaate. Siinse internetiseerunud ühiskonna liige Mario aga teatas, et tal üldse polegi hiphopi plaate,s est ta kuulab ainult arvutist ja iPodist, aga et ta võib mulle oma iPodi anda õhtul, sest ta oli tööl. Olguolgu peace out eastside westside niggas eksole. Sadasin mingi kella 9 ajal tema koju sisse, et võtta ta käest tema ROOSA iPod ja kuulata ära vabandused MIKS see ROOSA on. Olukorra sunnil hakkasin ma seal hoopis pilte vaatama ja otsima pilte temast ja Danielist väikestena. Tuli välja aga et mind on petetud, sest 4-7 aastaselt elas Mario üldse Nepaalis('see on meie kokk ja see on mu lapsehoidja....oota, järgmisel lehel peaks meie teenija ka tulema!') ja Danieliga tutvus tagasi tulles, ehk ´jah, seitsmeselt ja see pole üldse nii sünnist saati teadupärast eksole. Samas aga peace out eastside westside niggas jälle ja siis hakkasime hoopis deefaudeesid(kui värdjalt suudavad saksa keeles asjad veel kõlada?!) vaatama. Ma ei tea, aga tulge mulle külla ja ma näitan teile Märu tuba kui vaatamisväärsust ja emme, valmistu, et tagasi tulles teen ma oma toaga ka midagi põnevat:D Kuna mul oli järgmine hommik kell 7 vaja tõusta, et saksa keele kursust rebida veits eksole, siis kell kolmveerand üks otsustas westside nigga koju rebida ja seda ma siis ka tegin eksole.
Saksa keele viimane tund ostutus ka väga toredaks, sest ma istusin terve aja ühes kõrvas iPodi kõrvaklapp ja olin seega oma väikeste kõrvadega suhteliselt kuulmisvõimetu, aga vastuseid võlgu selline vapper niggarüütel nagu laura juba ei jää ja ma suutsin siiski kaasa töötada kui just suurem uni mind jalust maha ei rebinud. Kuna tegelikult koosneb see kursus kuuest osast ja ma astusin keset kolmandat sisse ja siis enne neljandat jälle välja, aga teised jätkavad, siis tulid kõik peale tundi mulle edu soovima ja mu põski musitama. Keegi eriti aru ei saanud miks ma edasi ei käi ja et miks täpselt pean ma koolis ka käima ja miks on mu meelest iga kursuse osa eest 6000 krooni maksta natuke liiga palju, aga kõigil oli ikkagi kahju, et ma ära lähen eksole ja eriti Maitel, sest et kes teda nüüd aitab ja päästab. Sõbrannad Ninik ja Christobel(Sri Lanka tädi nimi, mis mul enne ununes!!!) soovisid ka miljon korda edu eksole. Siis hakkasin ma pervert Adriano eest ära jooksma, et ma ei peaks teda enam kunagi nägema ja kisasin kõigile head aega ja juba läinud ma olingi.
reede õhtu olulisim saavutus minu poolt oli haigestuda. Jätkates seda ka laupäeval. Pean tunnistama, et need päevad veetsin ma kerge hiphopi rütmis. Kuna ma olin selleks ajaks juba veendunud, et ma ei olegi enam normaalne inimene, siis ma rääkisin ka sõbranna Kadrile ja sõbranna Mari-Liisile oma niggastumisest ja et ma loodan et nad aitavad mul sellest üle saada. Mari-Liis naeris mulle oma virtuaalset hahaha naeru läbi msni poole reede vastu laupäev ööni ja ütles kõige pealt ma ei tea..ghettogospel(Kutid, see Tupaci laul ON tõeliselt tasemel:D). Mina aga nimetasin talle järjest laule, mida ta peaks kuulama ja siis kui ma temani üle pika aja ghetto superstari tõin, siis tuli niggamariliisil ghettonigga esile ja virtuaalne rõõmunutt tuli kurku. 50cent'i Just a lil' bit oli talle ka suhteliselt meelejärgi ja kuna umbkaudu kella 3 ajal sain ma lõplikult aru, et terve maailm on vist peapeale pööratud, läksin ma jumala rahus magama.
Pühapäeval tulid uued tuuled ja mu kõrvad said puhkust kõigest terveks päevaks. Ma arvan et sellega oli umbes sama lugu nagu meil Portugalis juhtus.. Kuidas ükspäev ärkasime hommikul üles ja olid pilved..läksime randa..pilved läksid ära, aga mitte koju, ookean oli muutunud põhja jäämereks, olles täiesti jääkülm ja vale sügavuse ja vale värviga...üldiselt olime me rootsis, samas aga päike küttis hullemini kui varem ja kõigil oli murest nutt kurgus. Siis muutus kõik taas normaalseks.

yeee.....shaaaady
Let me see you moving UP and DOWN