EVERY YEARS JAMES!JAMES!

Tahtsin teile jagada informatsiooni Güntherist. Asi on ikka jumalast kaugele läinud. Eile MTVst tuli ka Kevini vastane lõik ja MTV helistas Güntherile ja näitas vana hea Güntheri nägu praegu ja ta naeratus on endiselt sama särav!

Eelmine neljapäev juhtus täiesti enneolematu ja täiesti võrratu asi. Ma sain HEA HINDE! ja mis aines??? SAKSA KEELES. ossa vana tuss. Ma olin jumala õnne täis. Meil oli 2 tunnine kontrolltöö. Kõigepealt me pidime lugema 2 leheküljelise reportaazi ja siis seda analüüsima ja tooma välja selle eripärad lauseehituses, lausestiilis, sõnade valikus ja sajas erinevad muus asjas + veel tooma välja kõik allikad kust ta arvatavasti oma informatsiooni sai ja siis veel võrdlema reportaazi ma ei mäleta millega. Ja siis eelmine neljapäev siamegi oma tööd tagasi ja ma sain 4,5!!!! nagu mida põrgut?! LAURA SAI 4,5!!Ehk siis siinmail on parim hinne 6, aga ma poleks elusee soodanudki, et mul nii hästi läheb. Ja klassi halvim oli 2,5 ja ma sain nagu jumala hea hinde ja mul jumala hing tantsis sees enamvähem. Hoho.
Selle peale ma läksin nii tähtust täis, et ma otsustasin reede hommikul parem mitte kooli minna ja magasin ennelõuna sisse peas oli ainus mõte "kui kadi nii teeb, siis ma võin ka"hoho. Siis pärats läksin muidugi korralikult kooli, sest ega ma mingi looder pole.
Õhtul kell 7 alustasime Kadiga reisi Klostersisse Janikale külla. Sinna mägede maale jõudsime kohale umbes kell 11. Meie rongisõitu suutis ilmestada Kadi Julge, kes vaatas aknast välja pilkasesse pimedusse ja nägi, et me sõidame mingi kõrge ääre peal ja enam ta sellest üle ei sanaudki vaid aina ütles "appi, appiappi" ja niimoodi. Ja Janika juures oligi palju lund!!!! see oli niii ilus ja siis me läksime viisime oma reisikotid tema koju ja sõime Eesti leiba ja Eesti suitsuvorsti. Janika kogu aeg utsitas meid tagant, et me peame juba minema tema mingite inimestega kokku saama ja siis mingisse suurde telki, sest Klostersis oli ju suur pidu. Sinna me siis suundusimegi kusjuures terve tee sain ma oma tenniste peal alla libiseda juhuu. Seal telgis oli palju inimesi, kellest suurem enamus olid poolesajandi jagu vanemad kui meie ja isegi kui polnud, ei takistanud see neil laval tantsimast mingeid keerutamistantse. Me eestlased ei saanudki ju tantsida, sets me keerutamistantse ei oska. Igatahes saime me natukene tutvuda Janika sõprade ja tuttavatega ja niisama juttu rääkida ja siis külma õue minna ja ennast teise mingisse kohta libistada. Ahjaa, märkimisväärsed sündmused telgis olid kindlasti ka need, et seal lasti afterski laule(blbalbalabla DER HIMMEL lass blabla...emme tead küll, see mida Kalev laulis Söldenis kaamerasse). Vahepeal me siis libistasimegi palju ja janika võtsime ka vahele ja lõpuks umbes kella 4 läksime koju magama ainsa vahega, et mina ka kadi ei jäänudki kohe magama vaid hakkasime hoopis juttu rääkima.
Hommikul ei äratanudki mind Janika võrratu aknatagune Alpi kirik. Kadi aga äratas küll. Hoho, need on need esmakogemused(mina kolmekordne kogenu saan siin kelkida). Siis vaatasin aknast välja ja oligi TÄIESTI SININE taevas. Täpselt selline tumesinine veel ja kõik pilved olid jumalast Rootsi ära läinud! Mina mingi jumalast õnne täis sellepeale. Hommikul me veel mõtlesime süüa ja siis lugeda võimalikult palju eesti keelseid sopaajakirju. Tuli välja et piffile Paula modelliagentuurist ei meeldigi kõige rohkem porsche(küll aga Audi A6 ja A4!!!!). Ootan juba pikisilmi järgmist Kroonikat, sest äkki saan siis Moonast lugeda! Kui me aga õue läksime, siis läks jumalalõbusaks. Lund oli nii palju, et Bern pole ühe aastasajandi jooksul ka nii palju lund näinud ma arvan. Kõndisime mööda ühte suusamäge üls ja lasime siis jälle alla ja tegime endale lumesõbrad ja viskasime siis neid üksteisele, et vägev pilt jääks. Ei jäänud vägevat pilti kahjuks. Aga ega Janika meile soojemaid asju ka selga ei andnud ja siis käskis mul kogu aeg mäest üles ja alla joosta ja kõige otsa veel pikali visata. Käisime ühes suusapoes ikka ka ja vaatasime kuidas iluaid kiivreid tehakse ainult väikestele lastele. Kui hakkas juba pimenema, siis me läksime tuppa tagasi ja varbad hakkasid valutama, kuna augulised tennised ei hoia sooja. Janika paksud kassid tulid ja tahtsid meid tappa ja siis me põgenesime nende eest(tere tali, ühel pole poolt kõrva). Lõpuks me otsustasime ka süüa ja siis täpselt seda me tegimegi, et peale seda uuetsi õue minna. SIis oli juba pime ka ja olukord hoopis teine, nii et ma olin sunnitud kõiki oma eelnevaid tegusid kordama ja uuesti end lumme heitma. Kui sa lamad aga parklas pikali suust ja ninast tulemas välja auru, tuleb paratamatult auruveduri tunne peale. Teised seda ei tabanud. Teised ei tabanud üldse mis mul viga on. Teised arutasid, mis mu veres voolab. Janika skooris. Voolab lumi.
Kui kiriku kell peksis pool üheksa, siis istusime me kadiga juba jumala rahulolevatena Klosters-Landquart rongis ja rong lõi aurud sisse. Kadi siis mõtles, et võiks ikka juba pileti väöja ka võtta. Üks paha asi oli ainult. Piletit ei olnud tal enam. Ütleme nii, et see oli üks päris paha asi, millele lisandus mitu pahamaigulist järeldust. Kui Kadil polnud enam tema piletit, oleks ta pidanud maksma umbes 700 krooni Berni jõudmiseks ja Bernis elama veel edasi ilma oma kõikide piletiteta. Kui nüüd kontrolör tuleb, siis peab kadi maksma kas 800 krooni sulaaha või pärast 1000 krooni kui 800 krooni kohe kuskilt võtta pole. Kadile see idee eriti ei meeldinud ja siis kontrolör ikkagi tuli ja siis pidi natuke saksa keelt kasutades ütlema, et pilet jäi maha. Murdsekundi jooksul olime rongist maas ka meie ja avastasime end keset mignit mägismaad mingist muust peatusest kus me olime ainult kahekesi kui mitte arvestada ka seda lustlikku vana puumaja. Me ei arvestanud teda igatahes. Õnneks sõitis varsti kohale sinna Janika oma vahetusemme ja Kadi mahajäänud piletitega ja me läksime ruttu autosse ja Janika vapper ameerika soost vahetusemme alustas rallit selle rongiga. Kimasime siis mööda mägiteid ja kuradi ilus oli alla orgu vaadata eriti aga siis kui orgudel olid veel linnad, mis avaldusid tulukestena (ERAGON ON JAH!). Lõpuks läks pinge nii suureks, et janika ütles, et ta hakkab nüüd küüsi närima, aga õnneks ta suutis oma tähelepanu ikka veel ka sellele pöörata et järsku tuli orus ühest tunnelist välja rong ja ta pistis kisama DER ZUG DER ZUG DER ZUG. Janika ema võttis nende autolt viimase välja ja sai meid siis ühte peatusesse maha pandud ja rong jus tuli ja me jooksime üle gleisi ja saime rongile. Jumala kogemata istusime samasse vagunisse kust me enne maha olime tulnud. Sellega seoses sai üks Junge mingi ajukahjustuse, sest ta ei saanud üldse pihta mis toimub ja vaatas vaheldumisi peatuse nime ja kella ja rongi ja suunda. Kontrolör oli aga nii äksi täis, et üritas igal võimalikul juhul meie pilke vältida. Lõpuks saime rongi ka vahetada ja kadi viis mu närvirakud peaageu täielikule lagunemisele kui ta kommiautomaati 2 frangist pani, mis e tahtnud sinna minna ja lõpuks pidime me kaks korda ilma asjata üles perroonile jooksma kuna ma olin kindel et rong tuli. Igatahes lõpp hea kõik hea ja kadi sai oma kommid ja rongile jõudsime ka. Zürichist Berni sõitsime me igatahes sellisel rongil, kus meie kõrval istusid kaks natsist tädi, kes ei mäletanud, et saksa keeles öeldult "palume mitte suitsetada" tähendabki "palume mitte suitsetada", aga arvatavasti olid nad lihtsalt liiga rebelid, et seda kuulata. Permanentselt suitsuhaisu sisse hingates hakkabki tunduma, et see nii peab olema, nii et minu närvidele hakkas hoopis tädi, kes istus mu taga ja oli purjus ja karjus terve aja JAMES!JAMES!ja hakkas siis liialt naerma, et oma nalja lõpuni rääkida, nii et alustas otsast peale JAMES!JAMES!ja siis läks asi jälle käest ära, nii et otsast peale JAMES!JAMES! Õnneks hakkas kolmandal korral asi edenema...JAMES!JAMES!EVERY YEARS! aga siis läks jälle liiga naljakaks kätte ära nii et tuli veel paar Jamesi ja ma muutusin talle oma Eragoni raamatuga juba ohtlikuks, sets mul oli kindel plaan see talle suhu kinni lüüa. Ma lubasin küll Kadile, et peale ühte Jamesi veel, ma teen selle ära, aga julgus hüppas alt ära. Peale seda kui ta veel kaks korda jamesi nime oli suutnud öelda ühe minuti jooksul läks kadi teise vagunisse vabu kohti otsima. Meie vastas istuv neeger naeris pissi püksi vist, aga ega mul endal ka palju puudu ei olnud. Kadi tuli tagasi ja ütles, et me saame lahkuda ja siis täpselt seda me tegimegi. Maandusime viimases vagunis(loe:kõige rebelimas vagunis), kus me saime tavasuitsu asemel higata sisse kanepisuitsu. Ehk siis seal istus kümmekond jumala hipirebelit, kelle poolkinni vajunud silmadest võis lugeda "chill, chil, chill chillout maan PEACE!!!". Ühe korra sai ainult üks piff elu peale natuke vihaseks kui üks srilanka soost maiustustekäru juht põgenes eelnevast vagunist pärit natsi eest(jah selle sama, kes seal suitsetas). See piff karjus nagu ratta peal ja srilanka mees pani oma saksasrilanka keeles vastu. Kõigepealt sai hipipiff natsi peale vihaseks ja karjus talle kurje sõnu, aga siis sau srilanka onu peale ka vihaseks ja karjus "persse sa räägid seda saksa keelt" või midagi sellist ja siis mul tulihirm jumala peale. Õnneks kella 1 ajal olin ma juba turvaliselt kodus.
ET ärgata järgmine hommik kell 8 ja minna suusatama! Suusad ja bleidid ja saapad juba ootasid mind auto pagaasnikus ja siis veel panin ennast valmis ja siis me läksimegi mägiega. Ilm oli jube ilus ja kuna see mäesuusakeskus oli enamasti varjuküljel oli maas jumala puuder ja sai sõita jumala offi. Mu uued suusad veerevad ka hästi ja keeravad paremini kui eelmised, mis on natukene imelik ja harjumatu, aga küll äraharjub. Suusatada oli veel parem kui ma mäletasin ja see tunne, et ma saan lihtsalt suvaliselt mina pühapäeviti kuskile 1800 meetri kõrgusele sõitma oli päris päris hea. Õnneks aga suutis seda rikkuda see, et erinevalt minu päris emast, ei ole mägil SPYDERI suusakostüüm(tsau, emme, sa oled nummi: )!) vaid umbes eelmisest sajandist päris kombekas!!!! Oi appi, minu laup läheb ka indiaanlase laubaks, sest ma pean lihtsalt pidevalt seda kostüümi nähes endale käega vastu laupa peksma. Aga ma pigistasin silma kinni kuigi see oli raske ja minu mäestallasõidu lõbu, ei suuda miski rikkuda!
Esmaspäeval mõtlesin, et läheks kooli ja esmaspäeva õhtul mõtlesin, et homme küll kooli ei läheks ja eile õhtul et kolmapäeval küll kooli ei lähe. tuleb välja, et ilma lumeriieteta lume sees hullamine toob kaasa haiguse ja külmetuse. ma eriti aga ei kaeba, sest et ma saan ennast välja magada ja pealegi toob meie nunnu Frau Matthe mulle kogu aeg ted ja mandariini!