ROLIL ON LIHTSALT PUNANE PAEL KÄE ÜMBER

Et kui muidu oleks kellelgi küsimus tekkinud, siis on probleem kõrvaldatud.
Muidu jah, niisama veedan siin oma pankrotistunud päevi ja tunnen neist palju rõõmu.

Neljapäeval läksin ma Baselisse Roli juurde. Meil oli eelmine nädal mingi meelakkumine. Eriti kooli nagu ei toimunudki umbes. Neljapäeval jäi jälle pärastlõunal ära ja siis VÕTSIN JALAD SELGA ja sõitsin Baselisse, sest kui mul on GA ei takista mind ju miski. jejee. Baselil sain Roli ja ta läikivate pükstega kokku ja siis me hakkasime mulle tosse otsima. Siis me läksime mingisse poodi kus me istusime vaateaknale ja rol sai jalga proovida hiiglaslikku vansi slip-oni, mis ta tohutult¨önnelikuks tegi ja siis ma aina pildistasin ja proovisin mingit muud kossi ja siis tuli välja igatahes löpuks, et hakka rulaks vöi käi auk tennises. Ma otsustasin veel natuke auk tennises käia ja veel baseli teisi poode ka vaadata. Ma arvan et see oli 1 pagana hariv päev. Mina ja rulamees rulapoodides. Hoho. Nüüd olen ma nii haritud, et ma vöin teiega minna rulalauda ostma ja nii...ja seda ei vaadatagi eriti pildi järgi:O Pilt kulub umbes nädala ajaga nagunii ära. Kurat, mida nad joonistavad sinna alla neid ilusaid asju siis. Täiega tropid ikka. Igatahes, siis me vaatasime veel tosse ikka ja jälle ja Rol leidis endale mingi 4 paari tosse ja ma mingi visklesin pörandal ja tihkusin nutta et ma siia maailma tüdrukuna sündisin. Siis kui ma olin juba natuke ruladest öppinud ja avastanud, et tossude ostmine pole üldse meelakkumine, läksime me hoopis poodi ja ostsime suure paki raffaellot, jääkohvi, rivellat ja siis veel midagi mis mul praegu meelde ei tule ja läksime Reini jöe äärde istuma. Tuli välja, et 19.jaanuar on hoopis kevad. Enne oli Roli isa helistanud ja rääkinud , et eestis on -30 kraadi ja et tänavatel on ainult ilusad autod,vanad ja koledad ei pea külmale vastu) ja et nad ei saa kaminas tuld teha(korstnapühkija ei tulnud...tal oli auto katki) ja siis me läksime jöe öörde istusime kivile ja rol istus siis seal niisama t-särgiga. Ja katsus ikka vett ka, sest ega 19. jaanuar ju mingi kesktalv pole. Igatahes me rääkisime maast ja ilmast. ja ma rääkisin oma empsist ja tema sünkari peo piltidest(OIOIOI, ema!!OIOI!!) ja siis naersin üksi päini habemesse, mida mul pole, aga savi see, et kuidas mul ikka selline vallatu ja vinge mamps on. Peale seda kui me olimegi ära söönud terve selle suuure paki raffaellot(^mul ei visanud ikka veel raffaello üle) ja seal mingi nii kaua istunud et hakaks kevadjahedus juba peale tulema, vaatasime me kuidas mingid pardid arvavad et me oleme pöösas ja tahtsid pöösast ära kasutada ja siis veel hakkas mingi hunnik kajakaid ja tuve meid ründama ja siis oli vaja kiirelt vehkussi teha. Mina peahaavu ei taha! Jätkasime siis tossuotsingut. Leidsime hoopis 3 mütsi mida rol tahaks ja ühe jope mida ma tahaks. Löpuks hakkas Rol juba rääkima mingist Zürichisse minekust ja sealt kosside ostmisest kunagi teisel ajal...ma arvan et see kutt ei eta lihtsalt mis tähendab olla vanaaasta öhtul alguses niisama TàIESTI märgade jalgadega ja siis need niisama jässe lasta ja siis uuesti üles sulatada. Ega auk kannas pole nalja asi ma ütlen! Ühesönaga saatsin roltsi puitu ja siis läksime jälle sellesse vaateakna poodi kus me olimegi niikuinii selle neljapäeva pöhikülastajad ja istusime veits vaateaknal ja siis ma ostsin endale paksud tossud, mis mulle meeldivad ja nüüd tatsan nendega röömsalt ringi ja käisin kanna juba ka nii sisse ära, et enam ei hööru ja olen jumalast rahul ja ebamärgade jalgadega. Roland ei pidanud muidugi seal poes vastu ka ja otsis endale mingi neljanda mütsi, mis talle sobis. Siis oli kell juba nii palju ka, et roland mötles, et on aeg kinno minna, aga ma mötlesin et ikka pole küll ja siis läksin hoopis mingi kell 7 rongi peale ja sain ära proovida kuulsa ICE rongi(SELJATOE PATJU SAAB LIIGUTADA IIXXX) ja siis mingi jäin seal kohe magama, nii et eriti emotsioone mingeid erilisi pole!
Reede ei olnudki nii nöme koolipäev kui tavaliselt reede on. Reeded on meil köige pingelisemate ja venelase jaoks igavamate tundidega. Aga ma ei tea, seekord polnud hullu kuna matemaatikas oli laua alla naermiseni naljakas kuidas poisid mateklassi seinale pornoplakati riputasid ja poole mata tunni pealt herr Schläger oma paksust näost tulipunaseks läks aga ei juklgenud midagi öelda ka...lihtsalt vaatas natuke rohkem kui varem klassi tagaseina. Vöi siis see, et ajaloos joonistas herr Bucher tahvlile löuna-ameerika, atlandi ookeani ja sinna sisse ühe noku. Siis hakkas ise vallatult naerma ja üritas seda ruttu lapi ja kätega varjata, aga kahjuks oli küll juba liiga hilja. Igatahes sai ta selle löpuks kustutatud ja järgmine ALLVEELAEV nägi märksa parem välja. Ja peale selle ei saanud Dario kahes füüsikatunnis mitte mingeid muid ¨önu suust välja kui "te haisete!" vöi "sa haised noh!!!". Ehk siis Dariol on päris pohlad peal, kuna järgmine aasta läheb ta meie koolist nagu nii ära.
Ja pärast kui oli juba öhtu, söitsin ma roliga Freibourgi Andrease juurde. Siis seal rongis tuli järsku see asi mötetesse kohale, et nüüd olen ma küll ainus 16-aastane meie US5s ja et ma olen üldse mingi jumala noor. Ise olin jumala önnelik selle peale ja Andrease juures mötlesid poisid veel mitu orda sellele, kui haige see tegelt on, et nemad on vanad mehed mingi varsti 19(vähemalt andreas) ja ma mingi väike piff istun seal nendega. Sellest tulenevalt läksin ma ka varem magama kui nemad ja hakkasin unes ladina keelt rääkima. Ahjaa, ja siis ma kuulsin veel Roli ja Andrease diibid jutud ära ja nägin Andrease öed ära ja niisama naersin. Ja kokkuvötteks sellest öhtust vöiks öelda, et US5 meesliikmed on mingid kuradi toredad vanad mehed ja vot nii ongi! Hommikul ma pidin vara uttu tömbama ja jooksin mööda mingeid freibourgi üüratuid treppe alla ja jöudsin rongi peale. Prillid unustasin maha nii et mitte kannigi ei näinud mis gleis vöi kell vöi kus, aga löpuks kudiagi jöudsin öigesse kohta. Enamus linna nimed on lihtsalt shveitsis pikemad ja siis tegin järeldusi, et kui on lühike udukogu, siis peab vist bern olema. Ja varsti jöudsin koju ja siis läksime Baselisse Alfredi ja Dänuga. Pärast söitsime uus laud autokatusel tagasi.
et vahepeal läks asi laupäevaks kätte ära juba noh. Öhtul tegime natuke chicks-nighti jenny juures koos 8 piffiga ja siis läksime peole. Mulle meeldivad nüüd ikka need peod palju rohkem kui alguses. Mul on nüüd tuttavad ja saab inimestega rääkida ja kergelt uusi tuttavaid ja seekord sai ju ka ja see oli juba kuradi lahe. Löpuks kell 3 tuli Dänu ja ütles, et nüüd lähme odava taksoga koju, aga odav takso tashtis alles tunni aja pärast tulla. Odav takso on nagu mingi eratakso, sest selle juht on natuke hälbega, aga vähemaklt ei pea palju raha maksma. see pole tegelt üldse naljakas, aga ikka ajab naerma:D Ja siis me pidime hoopis kallima taksoga koju söitma ja ainus laul mis mul terve tee peas kummitas oli PANKROT.
esmaspäeval kummitas PANKROT ikka veel. See tulenes vist sellest et siin maksab kuradi üks tantsutrenni kord 150 krontsi ja see on köigi meelest jube odav. Ja ma pidin käima raha välja kuni kevadvaheajani mis oli küll jumala 2100 krooni. Süda kohe valutas noh ja meel oli paha, aga hea trenn on vähemalt ja kui midagi ei teeks, sisi peaks eestis tagasi minnes sumomaadlusesse astuma, nii et ma loodan et asi pole nii hull. AGA esmaspäeva löunal käisin ma oma räppar-Fixuga söömas! Räppar-fixu on üks poiss, kellega ma laupäeval tuttavaks sain ja siis esmaspäeval läksime me Tai toitu sööma löunaajal ja niisama ibajuttu ja elujutte rääkima. Jumala toree oli ja polnudki jube ja ma ei häbenenudki oma saksa keelt. Jeahjeah. ja tegelt ta pole räppar-fixu vaid lihtsalt Fixu, aga selguse möttes peab räppar-fixu ütlema, sest et tal on valged kossid ja valge vanakooli müts:D

Muidu on aga elu selline, et natuke veel..ehk siis selle nädala löpuni ja siis 2 nädalat vaheaega. Elu nagu hernes? JAA. 3 nädalat vaheaega, 2 nädalat kooli, 2 nädalat vaheaega. Uii, aga sisituleb pikalt ka peale kool. Igatahes, järgmine nädal lähen ma ja ronin karja lauduritega neli tundi mäest üles ja selleks pean ma endale laenutama schneeshued ehk need suured ovaalsed plaadid mis jalgade alla käivad, et jalad läbi lume ei vajuks ja kandma üles kõik need neli miljonit kilo suusavarustust+lõunasöök+jook ja siis üleval suusasaapad jalga panema, et sõita natuke aega puutumata lumes. Kurat, ma ei tea kuhu ma ennast nüüd vedanud olen...raudselt on ilm ka kole:D aga pole hullu, peab ikka võimalusest kinni haarama, ega seda igapäev teha saa!