LAURA,SIND MEINE AUGEN ZU WEISS??

Jätkumas seiklused „Mul on palju teha”. 22.mail esmaspäeval jätkusid need nii,e t hommikul ma tõesti läksin kooli, aga magasin terve geo tunni maha ja spordis lasin ka lebo, mis tähendas et ma otsustasin oma pealelõuna vabaks võtta ja natuke aega magades veeta. AGA enne seda, lõunavaheajal oli minul ja Livial ja Valil Alainiga kokkulepetehtud et on vaja tema koolikapis olev vesipiip äraproovida. Sest kui ikka koolikapis, siis ikka koolikapis. Niisiis kui me Valiga pagariärist saabusime olles ostnud endale lõuna, ootasid Rotem ja Alain juba kooli ees podiseva vesipiibuga. Meie maailma kõige tshillim kooliesine koos peaegu kogukooliga treppidel istumas ja meie ringpinkidel am shisha rauchen. See lõunavaheaeg tahtis kõik meie sõbrad olla. Mingi hetk läks Vali ja Rotemi vaidlus teemal „kas naised või mehed on sead” nii tuliseks, et ma otsustasin koju ära magama minna. Õhtul pidin jälle fit olema ja ilusad riided selga panema. Läksime Mägiega Shveitsi Jalgpalli Õhtule ehk siis Mägie kui hull poliitikutädi oli saanud kutsekahele ja ma siisläksin kaasa temaga mingile jeesuskristus-riietage-ilusti-galaõhtusöögile. Vahetusvenelane ja ta vahetusema olid koh ühte lauda pandud Shveitsi jalgpalliliidu presidendi ja asepresidendiga ja need kaks onu olid vahetusvenelasest jumalast vaimustuses sest „nende ajal veel selliseid asju eriti ette ei tulnud, siis mindi ainult ameerikasse”. Nii et nüüd on Jalgpalliliidu bossid omandanud kõvasti teadmisi eesti kohta. Mingi hetk jagati igats jalgpalluritele auhindu. Jalgpallurid näevad shveitsis kõik täpselt ühesugused välja. Neil on tume nahk ja tumedad juuksed, mis läigivad nagu peegel, sest need on geeliga nii vallatutesse soengutesse sätitud. Mingi hetk kutsus üks teine muhe naispoliitik ühe jalgpallurienda juurde ja käskis oma lastele autogrammi minna küsima kogu võistkonna käest ja siis varsti juthuski see naljaasi, et FC Sioni mingi hull jalgpallur kutsus vahetusvenelase välja. Kujutasin ennast natuke aega ette teleseriaali „jalgpallurite naised” ja siis vaatasin veel oma peegeldust ta juustest ja saatsin asja kuupeale. Kunagi kella 12 ajal jõudsime Mägiega hullude jalgpallurite galalt koju ka.

Teisipäeval hakkas hommik veel varem ja väsinumalt kui tavaliselt, mis viis selleni,e t ma unustasin magamiskoti oma klassireisile kaasa võtta. Tormasin bahnhofi kus kogu mu klass mind ees ootas(peale Laila ja Alice’i muidugi, kes lihtsalt sissemagasid) ja siis läksime kõik koos rongile ja põrutasime Lausanne’i ja sealt edasi Vevey’sse. Nii, küsimus, kuidas näevad välja shveitslaste klassiekskursioonid? Võin öelda, et erinevalt eestlaste „lähme vormsile telkimast”(mis on täietsi supervariant), maandusime meie hoopis keset mingit prantsuskeelset linnakest täpselt jävekaldal ühest motellist, kus me pidime küll ise süüa tegema enda jaoks, aga kus vaatasid vastu telekad ja piljardid ja lauajalgpallid ja mitu kõrvuti tuba. Kaasas olid meil õpetajatest mu täietsi imelik ärimajanduse õpetaja ja mu klassijuhataja herr Fuhrer. Esimese õhtu veeretasime õhtusse küöastades mingit keskaegset lossi, kus me niisama õudusfilmi filmisime ja mingis toitlustusmuuseumis kus ma esimest korda püstijalu magama jäin. Aga pärast tuli toitulustusmuuseumi Heureka osa kus sai kõike” ise mõõta-teha-jälgida” ja see oli hullult lahe. Klassijuhataja oli valmistanud ka toimkonnad õhtusöögi tegemiseks ja koristamiseks ja hommikusöögi tegemiseks ja koristamiseks. Kujutage vaid ette, et ma olin kolmes toimkonnas, sest et tuli välja, et klassijuhataja ei usu et ma need umbes 200 lektioni mis ma selleks ajaks puudunud olin, alati haige olin. Aga kõik oli korras nagu Norras ja asjad sujusid libedalt. Õhtul mängisime veel piljardit ja kõik keenias õpiud nipid tulid meelde. Mu ärimajanduse õpetaja Herr Bucher tahtis meelsasti frau Linsiga ka natukene lauajalgpalli taguda, aga ma andsin korvi ja oleks nagunii haledalt kaela saanud. Üks hetk hajusime oma põhiinimestega oma tuppa ära ja mängisime Arschlochi ja rääkisime juttu ja sõime kooki. Kella pooleüheks olid kõik põrandal ja magasid. Mina ja Jennifer jõudsime siiski kunagi öösel voodisse ja jagasime magamiskotti sõbralikult kuna ma ju enda oma maha unustasin. Jenniferil oli aga,võta näpust, hoopis päris kuri plaan varuks. Teadagi on sellel piffil 12 võimalikust allergiast 12 ja kevadel on kõik allergiad eriti hullud, nii et enamus ajast veedab jennifer kuskil pead valutades või kõhtu või aevastades või köhides või...ÜLLATUÜLLATU..ajal mil laura taga ühe magamiskoti all magab, veedab ta allergiae tõttu ka aega OKSENDADES. Iiiiha, andis siis öösel natuke minna. Mis ei tapa, teeb tugevamaks ja seda endale korrutades, aitasin ma teda ja ennast öösel puhastada. Hull ema Theresa.
Kolmapäeval pakkisime asjad ära ja sõitsime AQUAPARKI!!! Kui lahe lihtsalt. Haigelt palav ilm oli ja me läksime veeparki liugusid laskma ja niisama. Ma olin terve aja Lailaga koos, sest tema oli ainus piff, kes absoluutselt igale poole minna tahtis ja siis lasime poistega mingist kamikazest võidu alla ja olime metsikus jões hullud piraadid ja nii tore oli. Mingi hetk kui me lainebasseinis lõõgastumas olime, siis avastasime ka oma ärimajandusõpetaja herr Bucheri oma värviliste Speedodega hülgeasendis lainebasseini madalamas osas kes pea sügavama osa poole iga kord kui laine tuli hülge liigutusi teha vihtus. Poleks lärmi olnud, oleks ma arvatavasti ÕOKÕOKÕOK seda põhihülgehäält kuulnud. Aga peale seda kui me ta selga nägime, mille puhul Jumal oli sassi ajanud, et kus mehel juuksed kasvama peaksid, ja need sinna riputanud oli, tuli välja et tegu pole üldse hülgega vaid mingi uue liigiga.
Peale umbes 4 tundi sõitsime Laevaga üle järve ja ma nägin maailmakõige ilusamaid rohelisi mägesid ja siis helistasin Roltsile ja kutsusin ta oma surmale vaatamata õhtuks külla. Berni saabudes sõitsin koju, sõin poole tunniga kõik ära ja läksin siis bussi peale ja sõitsin berni tagasi. Sain Roliga kokku ja läksime Rosengartenisse ja jalutasime kuni Roland üleni roosa põõsa leidis ja siis jörgmised 2 tundi pidime seda põõsast vaatama kuni ta siis lõpuks ära koju läks ja ma ka.
Neljapeävaks olid katoliiklased välja mõelnud, et Jeesus lendab taevasse ja siis vabastanud neljapäeva ja reede selle sündmuse puhuks. Kui kena neist. Ma sain lausa kaua magada ja siis läksime Lailaga Jenny juurde, et teha meie Rahvamajanduse ettekannet. Ette kandest sai tehtud täpselt nii palju et pool ajast ma magasin ja teise poole vaatasime igast tutavate inimeste pilte netist ja arutasime asju. 4tunni pärast võtsime jalad selga ja läksime Alice’i juurde. Ossa vana pede, ei imesta küll et eestis enam arste polegi ja et nad terve aja välja rändavad, sest et Alice’i perel, kus mõlead vanemad on arstid, on SELLLLLLLINE maja, et lihtsalt ei osanud enam midgai öelda. Berni kesklinna rikkamas osas on neil mingi paraja vanusega villa no konkreetselt. Vanad ilusad puust nikerdatud trepid ja siis iga korrus poolringikujuline ja uksed erinevatesse tubadesse. Alice’il on terve kõige ülemine korrus veel enda oma ja alumsiel korrusel on neil eradli köök ja suurtuba ja söögituba ja pfffff. Tegime haigelt palju sokolaadi magustoite: kooki ja mousse’i ja küpsiseid ja nii. Kui Vali ja Isa ja Michelle ka kohal olid, siis läksime keldrisse et natuke filme vaadata. Mis vaatab keldrist vastu? Üks tuba, kus on kaks madalat diivanit ja hunnik patju ja oakotte maas ja kaks madalat lauda ja umbes miljon dvd, millest pooli pole kilestki välja võetud. Kus on telekas? Mitte kuskil, sest filme vaatame projektori abil, seinasuuruselt ekraanilt. Lasime siis niimoodi kella 4ni hommikul minna ja vaatasime ikka hunnikute viisi asju ära ja sõime nagu väiksed notsud!
Reede hommikul sõitsime Isaga vara koju ära, sest et ma pidin oma perega Tessini sõitma kohe.Ehk siis perega Itaalia ossa noh. Unustasin muidugi oma plaadid maha Alice’i juurde ja Alfred mõistis mu probleemi „elu ei lähe ilma plaatideta edasi” ja sõitsime veel sealt lävi ja tõime ära. Siis asusime oma hullu Wohnwageniga ehk selle kämpingukäruga noh teele ja kunagi õhtupoolikul olime kohal. Vatsu vaatas päike ja umbs 28 kraadi ja nendel aeadel oli veel Bernis 17 kraadi umbes. Tessinis oli hea olla,kaks päeva sai lihtsalt täiesti vabalt võtta. Võtsin päikest ja käisin järves ujumas ja joonistasin ja lugesin ja õhtuti sõime restoranides ja pärast võtsime Gelateriadest hullud jäätised. Nii hea oli rahulikult olla ja natuke und ka vähendada.
Pühapäeva hommikul hakkas tagasisõit. Ärkasin ja hakkasimegi sõitma ja viimane asi mis ma mäletan oli 30 kraadi Tessinis ja kui Mägie mind üles äratas oli niii külm ja mulle vaatasid mõlemalt poolt autot vastu 6 meetrised lumehanged. Tessinist viib nimelt välja täpselt viis „passi” ehk siis mõni tunnel ja mõni tee ülemägede. Me olime just parajasti siis ühel teel üle mägede, mis oli just avatud kevade hakuks. Lund oli lihtsalt METSIKULT.superilus. Just olin kuumas ja siis jörgmine hetk kuskil mäeotsas ja vaatasin kuidas nii kõrgeid hange pole elusees vist näinudki. Ja jääjärved olid ka kõikjal. Oioi. Allasõit oli alguses haige piinamine. Ainus asi millele ma mõelda suutsin oli et „kuu aja pärast peab siit paradiisist uttu tõmbama”. Kõigutasin ennats autotagaistmel edasi tagasi ja mõtlesin nõmedaid mõtteid. Talv muutus aeglaselt kevadeks ja siis tagasi suveks, seda oli niii ilus vaadata. Kevaditi on mäed roheroherohelised sest kõik hakkab õitsema ja vahepeal on veel pisut lund ka ja nii.
Järgmine hetk olime kodus, riietusime 10 mintsaga ümber ja läksime siis teatrisse Luikede Järve modernset varianti vaatama. Päris hea oli ja päris lühike ja kõigega olin rahul!