Thursday, May 18, 2006

GUTEN MORGEN, BALLERINA!

Esmaspäeval peale vaheaega oli siis taas motiveerimata kooliminek. et hea asi on see,e t hommikul on parem üles tõusta, sest väljas on jumala valge, aga muidu oli küll mingi VERDAMMT. igatahes ei olnud koolis keegi eriti motiveeritud ja viimase nädalavahetuse olid kõik mu põhipiffid veetnud magades ja siis vestlesime kõik niisama oma vaheaegadest ja bailabaila. Peale kooli käisime Sonjaga niisama natuke linnas ringi ja rääkisime juttu ja päevitasime ja siis läksin koju ära, et õhtul minna täiesti motiveerimata trenni. Motivatsioon oli tegelt sellevõrra olemas, et KADI JU KA TRENNI. siis me istusime Kadiga bussis ja sõitsime trenni ja otsustasime õiges peatuses viimasel hetkel siiski mitte väljuda ja hoopis natuke lebo lasta ja mitte trenni minna noh. Ma hakkasin hoopis unistama Selveri kurgi-kapsa salatist ja see mõte pole mu peast väljunud siiamaani...kahjuks, sest siit sellist salatit ei saa. Igatahes me lõpetasime sellega et sõitsime bussiga lõpppeatusesse kus me olime sunnitus maha minema ja läksime poodi, mis loomulikult oli kinni(sellistel juhtudel pole õnn meiega) ja siiis sõitsime sama targalt bussiga linna tagais ja ostsime endale rongijaamast õhtusöögi ja läksime istusime Grosse Schanzel ehk Bahnhofi katusel ja sõime ja rääkisime juttu ja kui trenn lõpuks läbi hakkas saama, siis hakkaski külm ja läksime Bahnhofi sisse kus me veel rääkisime natuke mingite parmudega, kes meile tõsiasja "Estland-Festland" teatasid, mida võiks eesti keelde tõlkdia "eestimaa-peomaa" aga võiks öelda et eesti keeles see ei kõla nii kaunilt. Igatahes mul oli jumalapaha olla millegi pärast, nagu haigus oleks peal olnud ja siis läksin koju ja kohe magama.
Teisipäev oli selline, et midagi koolis suurt ei juhtunud, aga õhtumal poolikul sain jälle kabjaga kokku ja siis olime niiiiiisama linnas ja vaatasime nagu alati poode ja nagu alati nautisime Bundesterrassi ja rääkisime elujutte maha.
Kolmapäeva päris mäletangi enam pagana kolm nädalat hiljem ju.
Neljapäeva ka eriti ei mäleta, aga ma tean seda, et kooli ma sel päeval ei jõundud. Või no siiski, eelviimaseks tunniks läksin kohale ja kirjutasin Inglise keele mingi töö ära (hehe, sain KUUE!) ja sis viimasest tunnist läksin jälle minema.
Reede oli üks piinarikas päev. ET sellepärast et ma pidin ennast terve päeva piinama oma haiglase iseloomu pärast. laura ja tema võimetus öelda EI! Ehk siis Bernis toimusid sellel nädalavahetusel tasuta BE1 peod, kuhu ma siis pidin minema Jenny, Zoe ja Michelle'iga ja sinna pidi ikka igasugust rahvast kokku tulema ja hull värk. laupäevaks oli plaanis aga mulle veel meelepärastema inimestega 4 Elements of Hiphop ja ma teadsin, et kui ma reedel lähen, siis ma olen laupäeval mitte fit ja see mõte ei meeldinud mulle. Aga Jenny ja Michelle aina räääkisid sellest ja eelmisel õhtul kutsus Rol veel mind Baselisse ka ja ma hoopis rohkem tahtsin ju sinna minna ja no eiiii suutnud ära öelda piffidele. Et siisei öelnudki neile ära noh. leppisin kokku, et saan nendega kell kaheksa kokku ja bailabaila ja siis saatsin ROlandile sõnumi peale natukest aega järele mõtlemist, et ma olen kell 5 kohal. Et siuke piff olengi. Oioi. SIis läksingi peale kooli Baselisse ja sain parem ROliga kokku ja ostsime Raffaellot ja igast asju ja siis istusime jõe ääres ja rääkisime juttu ja nagu alati noh. Seekord sõitsime veel Reinist mingi hullu paadiga ka üle ja nii. Mingi hetk pidin hakkama ennast edasi tagasi kõigutama, sest kell 8 aina lähenes. Kell pool kaheksa kuskil saatsin sõnumi teemal "ei saa küll peole tulla, sest ma oksendasin just kogu vannitoa täis ja niiiiii paha on olla. on sellega okei?!sorri." ja siis sain vastu sõnumi mis mulle head paranemist soovis ja "muidugi on okei".Siuuuuuke sõbranna olengi. Aga mingi liiga hõivatud ei hoidnud ennast ka selle HÄDAvalega ja siis mängisime hoopis Roltsiga Baseli linnaaketil pimedaid ja otsisime täpikeste kaudu hooneid üles ja istusime niisama noh. Lõpuks nagu ikka läksin kella 11se rongiga minema ka ja kella poole ühe ajal olin kodus ja läksin otsisin oma voodi üles et järgmisel päeval fit olla.
ehehehhehehheee laupäev :D Hommikul ei saanudki maailma kõige kauem magada ja sõitsin hoopis Interlakenisse MArtina ja mu vanematega ja läksime vaatama Mystery Parki ja seda kuidas mu vend endale miljon video ja muusikat tõmbab ja counter strike'i mängib. Ehk siis mingil paganama põhjusel võttis ta osa sellest haigest arvutigeekide peost(no SORRRI), kus mingi hunnik inimesi veedab kaks ööd päeva kuskil suures saalis, mis haiseb, sellega, et nad räägivad msnis ja jagavad üksteisele mingeid faile ja mängivad counter strike'i. VALUUUS. Kusjuures eriti paneb imestama see, et mu vend tõesti on NORMAALNE inimene ja tal tõesti ON elu. Käisin siis seal KAHETUHANDE inimese seas ringi ja avastasime Martinaga, et paljudel inimestel siiski on elu küll, aga selle võib pehmelt ümber nimetada ARVUTIKS. Ehk siis päris paljudel ei olnud kaasas see asi mida MINA nimetan arvutiks, vaid mingi HULL kast paljude juhtmetega ja hullude tuledega sees ja mingi ikka SELLISED asjad olid valmis ehitatud, et ei oskagi midagi öelda enam. Kui meile mingi 10 cm kontstega anorektikust neiu maailma kõige lühema seeliku ja nabapluusiga vastu jooksis ja kaks logitechi sinise neoonvalgusega kaelakeed andis, otsustasime me minema minna ja mystery parki sisu vaadata, mitte enam neid nupust nikastanud inimesi.
Mystery park on siis selline asi, et on päris suur ehitis ja seal on umbes 8 erinevat saali ja filmi ja näitust teemadel UFOd ja Stonehenge ja Mayad ja veel siis palju asju ja siis me vaatasime seal neid filme mis meid rohkem huvitasid ja päris palju huvitavaid asju sai teada ja päris hästi oli tehtud kõik, et täitsa meeldivalt üllatunud olin. Pärast tegime ühe kohustusliku "käisime lõbustuspargis" friikartulite portsu ja siis tõmbasime ära koju.
2 tunni pärast saime uuetsi kokku, aga siis ühinesid veel meiega Livia ja Laila ja Isa ja Vali ja Irina ja läksime Gaskesselisse 4 Elements of Hiphopile. Kohe alguses kiskus jumala lõbusaks ära ja Damian ja Röbu(ka üks Bolligeni poiss) üritasid meid veel veenda, et me läheks ja mängiks veits bowlingut, aga meil oli ikka fiiling sees ja siis läksime ja lasime ajal lennata ja peol minna ja mida kõike veel. Et tegelt läksin ju sinna sellepärast et veel Fixu parimat sõpra räppimas kuulda, aga lõpuks läks see mul jumala meelest ära ja siis mingi hetk ma kaotasin laila ära ja mingi hetk tuli ta tagasi ja küsis, et kas ma unustaisn selle ära ja siis ma mõtlesin OIH, aga niikui ma kusil valget vanakooli nokatsit nägin, siis üritasin kükitada vms, et jumala eest ei peaks fixuga teemal "kuidas kontsert küll oli" arutama. Rahvast oli ka paaallju ja palav ja jumalast suvine tunne oli peal tegelikult, sest sai ka päris palju õues niisama olla. Ja hea oli peale vaheaega ka peol olla. Et vaheajal sai ju Luzernis natuke erinevat pidu ja pagan enam seda mäletab millal Gaskesselis oldud sai! Kunagi kella 4 ajal läksime igatahes koju taksoga. Hull luksus.
Pühapäeval ärkasin hommikul üles ja tõesti oli alles hommik, mingi pool 11 ja ei viitsinud enam magada, siis vaatasin et roland oli öösel saatnud sõnumi....kus kõik tähed ei olnud ikka täitsa paigas ja siis mõtlesin et hehe ja hakkasin joonistama ja sööma. Kunagi kella 1 ajal võibolla helistasin ma Rolile ja ütlesin "ärka üles" või enamvähem midagi sellist ja sõitsin varsti baselisse hoopis. Selleks ajaks polnud oma Hostvanemaid juba küll 3 päeva näinud ja pühapäeval neid jälle polnud hommikul. Igatahes sõitsin ma siis kohale ja ostsime jälle süüa Roltsiga ja läksime mingisse tema lemmikparki ja istusime mingi puu all kuni ühest tiigist välja purskav hullumeelne purskkaev otsustas tuulepöördele alluda ja justkui vihma oleks sadanud. See meile ei meeldinud ja me läksime hoopis mingisse muusse hullu kohta ja see oli üks teine puu, mis polnudi roheline nagu tavaliselt puud on, vaid jumala roosa oli. Et siis jäime sinna ja sõime vist ja rääkisime niisama ja lõpuks kui kell oli umbes 9 helistas Andreas ja ütles et ta nüüd jõudis Baselisse ja siis me saime jälle "10 minuti pärast oleme kohal " öelda. Aga korjasime Andreasele ka kena kimbukese lilli ja asju ja kui me lõpuks kuskil natuke rohkem kui 10 mintsa pärast kohale jõudsime kinkisime talle asjad ära ja ta polnud üldsegi pahane. Kella 10ks saatsid nad mind rongile ja tegid rongiakna taga veel rumalusi, aga lõpuks kui rong sõitma hakkas, jooksis Andreas-põhinummi rongiga võidu ja oli nii hoos et heitis isegi mahlapaki maha ja mina ei suutnud jätta kaasa elamata ja aina naersin kõvahäälega ja karjusin ka UOOOU ja mahlapaki mahapanekul lasin kuuldavale mingi isgei ennast ehmatava häälitsuse ja lõpuks kui põhinummi seisma jäi ja oma punase jopega kaugustesse hajus, siis ma avastasin et ma olen vagunis hullult populaarsust kogunus ja kõik vaatavad mind. Nii saigi nädal läbi!

0 Comments:

Post a Comment

<< Home