ÕNKA!

Õnka ütleks iga normaalne jaapanlane kui ta avastaks, et ta on oma blogi täitmisega poolteist nädalat ajast maas, aga aeg LENDAB siin nii kiiresti ja puhkust ei anna. Kiire on noh.

kolmapäev 12.10
Algas väikse Dushiga kell pool 3 öösel. Meeste kord oli siis dushi all käia, aga meie idee järgi nii kui nii kõik magasid. Läksime siis Duši alla ja ruumis polnudki kedagi ja panime Jansaga ukse lukku, aga ma olin alles külma dušitamise poole peal kui uksele koputati. Janika oli juba lõpetanud ja ta pistis pea uksest välja ja Benno tahtis duši alla tulla, aga Janika saatis ta siis ära. benno on üks YFU vabatahtlikest. Siis läks kiireks ja ma võtsin veel ainult veerand dushi ja lükkasin pidzaama selga ja siis hakkasime üles jooksma ja Benno tabas meid trepi pealt ja ütles meile kaks asja:
1)piffid, vaadake mis kell on!
2)me ei näinud ju üksteist, ega ju....(GÄU?!)
Ei näinud jah, nii et sellega oli korras ja hommikul ärkasime siis kell 7.38 üles ja läksime sööma. Seekord olid workshopid hommiku poole ja varsti peale söömist olidki meil soojad riided seljas ja eestlastest mina ja Kadi ja Katarina ja Merli ja Janika ja Kaarel läksime kõik oma ülejäänud vahetusõpilastega mingit lossi vaatama. Pidi palju üles mäkke kõndima ja treppidest ronima. Jumalast raske oli. suht kaua siis kõndisime ka sinna lossini ja siis lossis ütlesid vabatahtlikud et nüüd on pool tundi aega iseseisvalt lossi vaadata. Me mõtlesime, et päris lahe küll siis et NII KAUA aega anti ja hakkasimegi vaatama. Suht loss nagu loss ikka oli. Midagi jalustrabavat ei olnud. Kõige jalustrabavam hetk oli võibolla see, kui mina ja kaarel ja janika ronisime mingit treppi mööda alla et mignit modernset aga samas ebamodernset fantaasiakunsti vaadata ja kadi jäi üles välja ootama ja avastas kuskilt seina seest mingi augu ja ajas mind segadusse karjudes sinna auku 'laura, laura!' ja ma ei saanud üldse aru kust see tuleb. Siis läksime minema kokkulepitud ajaks ja olime jumalast bravid seda tehes ja siis saime teada, et nüüd on mingi tund aega aega küla vaadata. Mida ma sellest külast ikka vaatan ma ei saa aru. Siis hakkasime täie pasaga alla mäge ajama ja leidsime hoopis mingi eriti perversse UFO kohviku ja igal pool olid mingid suured mutantide kujud(näitame palju luid ja raudselt on kõikidel mutantidel vähemalt neli paljast naisetissi). Jalutasime külla välja siis.Ilm oli hästi ilus ja soe ja Shrek oli ikka sama Shrek ja Rootsi piffil oli aina hullenev sitahäda nägu. Seda ma tean sellepärast et ta otsustaski siis meiega natuke rääkida oma heas inglise keeles(see tõesti oli nii, et ta inglise keel oli väga hea!) ja kadi ja kaarel vahepeal karjusid mulle eesti keeles, et mu kehakeel näitab et ma ei taha taga rääkida, sest mul olid kõikvõimalikud jäsemed risti. Kunagi jõudsime tagasi ja sõime lõunat (sööki polnud veel nähagi kui kõik eestlased järjekorras esimestena söögijagamislaua ääres seisid) ja siis pidasime maha ühe sessioni, aga seekord see polnud samuti midagi jalustrabavat mu mäletamistmööda. Õhtul toimus camp olympics. Ma olin veendunud, et jumala pask üritus tuleb. Ei tulnudki raisk. Meie rühm oli võidu teel kuni viimase ülesandeni. Viimane ülesanne oli selline, et laest rippus muna alla lõnga otsas. Ja all põrandal oliplekk kauss. Me pidime ehitama igast asjadest mingi konstruktsiooni, et muna läheks kaussi purunemata ja materjal ei tohtinud kaussi puudutada ja kaussi ei tohtinud liigutada. Meie idee oli tegelikult jumala hea. Tahtsime muna lennu kiirust vähendada. Ehitasime kaks korrust pluss veel ühe misrippus laest alla. Kõik 9 inimest sebisid ühe plekk kausi ümber. Vahetusvenelane Laura aga teab inimeste palet teistest vahetusõpilastest paremini, SEST vahetusvenelane Laura saab vene keelsetest roppustest aru. Ehitame seal siis rahulikult... või no mingi sebimine käis. Meie grupis oli üks vahetusvenelane Moldovast, Julia, kes oli alati kõigiga nii sõbralik ja naeratas ja oli seline 'olen nummi kõigi sõber' ja siis Ghana jerry nihutas natuke liiga palju pabereid ta poole viimase ülesande ajal ja vahetusvenelane Julia ei pidanud pingele vastu ja venelus lõi välja ja Julia pani ühe kõva 'BLJÄÄÄÄT'-i maha. Vahetussvenelane Laura pani ühe kõva UOOOOUUU-i maha ja vahetusvenelane Julia sai selle peale aru,et Vahetusõpilane Laura on vahetusvenelane Laura ja läks näost punaseks. Lõpuks jäi siis meie põhikorrusesse auk tegemata ja kui lõng katki lõigati et vaadata kuhuni muna kukub, siis kukkus muna esimesele korrusele ja jäi sinna rõõmsalt pidama. Ütlen ausalt, et siis panin ka mina mõttes ühe bljääti maha. Lõpuks tuli meie võistkond teiseks.

neljapäev 13.10
Ärkasime me 7.38. Ramon(meie grupi üks juhtidest) oli mulle eelmine päev öelnud, et tuleb PARIM sessioon ja KÕIGE HUVITAMA asjaga. Kahjuks ei tundnud Ramon mind piisavalt hästi. Tuli ABIGAIL STORY ja sellega meie kõige masendavam sessioon.
Lühikokkuvõte Abigail storyst:
Abigail armastas Gregoryt väga, aga nad elavad ühe suure ja hirmsa jõe esinevatel pooltel. Torm lammutas ära KÕIK sillad, mis viisid üle jõe. Abigail läks jõe äärde ja palus paadimees Sinbadil ta üle jõe viia. Sinbad oli nõus seda ainus sellisel juhul tegema, kui Abigail temaga magab. Abigail ei teadnud mida teha ja läks oma mampsi juurde ja küsis soovitust. Mamps ütles, et see on nii isiklik asi, et tema ei saa kahjuks midagi soovitada ja et selle peab Abigail ise otsustama. ABigail siis magas Sinbadiga ja sai üle jõe. Siis läks Gregory juurde ja rääkis talle kogu loo ära ja Gregory sai nii vihaseks ja saatis ta minema. ABigail läks Gregory parima sõbra Johni juurde ja rääkis talle loo ära. Nad läksid koos Gregory juurde ja nüüd täpselt nagu tekstis oli: UNDER THE PLEASED GLANCE OF ABIGAIL pani John Gregoryle matsu näkku ja nad lahkusid kahekesi koos ABigailiga.
Ülesanne: Reasta enda jaoks sümpaatsuse järjekorras tegelased.
Ülesanne 2: Jagune rühma ja lea rühmaga ühine keel tegelaste sümpaatsuse järjekorra kohta, KUSJUURES on nende reastamine hääletuse tulemusel keelatud.
Hei SOORI MAAN!!!! ma reastasin nad siis enda jaoks.
1.Gregory
2.Mamps
3.Sinbad
4.Abigail
5.John
Miks nii? Gregory tegutses hetke ajendil ja ta piff siiski pettis teda mingil määral nii et see võis alguses viha teha. Mamps kartis kindlasti vale nõu anda, sest oleks ta soovitanud Sinbadiga magada oleks pärast kõik tema süü olnud, kuid samas oleks ta mingit nõu võinud anda. Sinbad oli mingi kiimane vana türklane, kes pidi sõitma paadiga üle ohtliku jõe ja kui palgaks on seks siis on seks noh. ABigail on mõrd, kes mõjutas oma kallima parimat sõpra astuma kallima vastu, ei suutnud ise oma mehega asju selgeks rääkida ja PLEASED GLANCE+ oodanud siis et Gregory sinuni teisele poole jõge tuleb, tropp. John on minu jaoks kõige hullem näide parimast sõbrast ja polegi rohkem midagi lisada.
Ühineme rühma. Neljane rühm: mina, Jenny(tai), Jerry(Ghana), Victoria(Rumeenia). kellel oli kõige möödam järjestus üldse oma ülejäänud rühmaga võrreldes? ikka minul. Ma mõtlesin ausõna et ma hakkan nutma. Siiamaani mõtlen. Jerry oleks tooli pealt maha kukkunud peaaegu üritades mulle seletada, et MULLE ei saa olla sõprus tähtsam kui armastus ja et Johni mats pani kindlasti Gregoryle aru pähe. Ma sisemiselt jumala nutsingi juba, sets me vaidlseime umbes pool tundi ja ta pani mind valiku ette, et kumma ma pääastaks kui oleks selline olukord, kas kallima või parima sõbra. Ma ei mõtleks ka ja pääastaks parima sõbra, aga samas ma kahtlustan, et enne kui ma midagi sellist üldse valima peaks oleks mu parim sõber ennast ise surma valinud. Ma mingi kisasin peaaegu, et ma tema arvamust suudan respekteerida, et kui talle on armastus tähtsam, aga et ta kurat peab minu sõpruse oma ka respekteerima ja et ma ei kavatsegi kirjutada sinna paberi lehele kõige sümpaatsemaks inimeseks Johni.
Meie rühma järjekord oli:
1.
2.Mamps
3.Abigail
4.
5.Sinbad
Sinbadi kohapeal ma vaigistasin ennast niisama maha. Niisiis oli vaja ära jagada esimene ja neljas koht gregory ja Johni vahel. Ma ütlesin et see polevõimalik, jerry ütles, et John on esimene. Ma olin sellise psüühilise pinge all, et ma mõtlesin, et ma lähen löön kellelegi piljardi laua pähe kinni. Viki arvas ka et armastus on tähtsam kui sõprus ja see tegi mu olukorra veel raskemaks. Õnneks ütles Jenny, et ta päästaks ka oma parima sõbra ja see tegi nagu südame kergemaks. Ma tahtsin nii väga sealt koha pealt helistada KAdrile ja rääkida, et me olemegi vist maailmas kahekesi ainsad, kes ei istuks üksteisele mingite kuradi meeste pärast pähe, aga telefon oli üleval raisk. Meie rühma tulemuseks jäi igatahes see, et esimene ja neljas koht jäidki vabaks ja varsti sai sessioon läbi ja ma ei tahtnud enam kunagi nime Abigail kuulda. Ramoniga ei tahtnud ma enam terve päeva sõnagi vahetada, sest et tema 'parim sessioon ever' ajas mul kopsu jumalast ajju kinni. Igatahes süüa me ka ei saanud vaid läksime matkama hoopis oma söögikotikestega. Suhteliselt ilus ja tore oli ja selle kõigega jäin ma igatahes täie pasaga rahule. Õhtul aga lasti laagris alkohol müüki!