BURGER QUEEN

Siis kui ükskord oli pühapäev, siis ma istusingi ühe rongi peale oma emaga, keda ma olin 6 kuud näha unustanud. Siis olid seal veel Stella ja tema vanemad ja mu väike nummi Raner. Mu lemmikhetk rongis oli see, et kui ma tahtsin Raneriga söbrapilti teha, siis ta teatas "SUL ON VIINAHAIS KÜLJES". See oli päris omapärane asi, mida kuulda ühe 9-aastase poisi käest esimese asjana peale tema kuut kuud mitte nägemist. Teine lemmikasi rongis oli, kuidas mu ema rääkis, et ma näen välja nagu ma oleks näost paistes. Ja kuidas ta mu kintsudest haaras ja vaimustuses oli, et ma juurde olin vötnud. Ma olin ka vaimustuses. Tohutus.
Igastahes rääkisin ma see nädal küll palju. Oma aastast ja nii. Stellale, kes järgmine aasta Norra läheb oli eha rääkida ka, sest et...ta läheb ju ka vahetusaastale noh! ja krik, kes on shveitsi tüdruk, kes eelmine aasta eestis oli vahetusöpilasena, talle oli ka hea oma nägemusest shveitslastest rääkida. Pealegi ta aina imestas kui imelikke väljendeid bernlased kasutavad.
esmaspäeval hakkas minu variant filmist "viha talitsus". See oli küll elu katsumus. Sellele filmile vöib teise nime ka panna "öpeta Raner suusatama" vöi siis "öpeta 9-aastane tüdruk poisi kehas suusatama" vöi siis "öpeta vinguvillem suusatama" vöi siis veel "oleks mul püstol olnud, oleks ma endale löpu peale teinud". Ilm ei olnud ilus ja ma pidin minema mingile lastemäele, kus töstuk ei töötanud. JAH, see töesti tähendas, et me aina köndisime sealt mäest üles. Pealegi oli muidugi juba teada, et Raner vinguvillem on, aga vend on ka veel uskumatu pessimist. Tasakaal oli tal jumala hea, pani esimese hooga mäest alla, löpus vikskas pikali, sest ei osanud pidurdada. kui sa oled esimest korda suuskadel, siis ei saagi osata pidurdada, aga see väike tropp hakkas ju vignuma ja keeldus sellest aru saamast ja peale kahte kesmiselt 4 meetrist söitu nöudis ta aina pausi ja räääkis, et ta tahaks midagi muud teha hoopis, mitte enam suusatada. Jumala valele inimesele ta igataheas rääkis seda,s est ma tahtsin just suusatada ja mitte mingite väikeste imbekate vingumist kuulata. Löpuks saime uue nipi kätte kudias koos alla söita ja siis tuli päike nagu pilve tagant kohe välja ja suusatamine hakkas hjoopis löbu tegema. Ja mulle ka! Siis me lasime alla ja kömpisime üles ja alla ja üles kuni tuli mu messiasest ema ja ütles, et kuskil suure mäe taga on üks lastemägi, kus töötavad KAKS töstukit. See oli hea uudis, aga siis tuli mul meelde, et need on kuskil suure mäe taga. Igatahes ma olin mignis liiga imelikus meelelises seisundis sellel ajal ja mitte päris mina ise(päris mina ise oleks endale juba ammu neli kuuli pähe ja viis südamesse lasknud, aga ma olin rahu ise) ja seetöttu ma täpselt ei mäleta kuidas me sellest suurest mäest alla saime, aga me saime. Ema muiudig terve aja öiendas Raneriga ja Raner vingus ja siis ema mingi öiendas ja söimles ja raner vingus ja nii ma seal kükitasin ja elasin kuskil oma rahulikus maailmas. teine lastemägi oli palju coolim ja paari tunnipärast sain ma rRanerilt teada, et ta ei tahagi enam ära mina ja talle hakkas meeldima. Ta sai siegi keeratud ja pidurdatud, aga vahepeal muidugi vingutud ka, sest mu ema tuli lastemäele ja hakkas ta kallal jälle vinguma ja see ¨öi kaasa ainult selle, et raner, vaene 9-aastane poiss, oli totaalses meeltesegaduses, kuna hea Laura oli talle terve aja öelnud, et tal tuleb hästi välja ja siis tuli kuri kuninganna ja ütles, et köik on sitasti. Nojah, päeva tipphetk oli see, et ma sain pärast üksi ühe 10 mintsase söidu teha mingil täielikul inimtühjal rajal, sellel ajal kui emps ja raner töstukiga samast mäest alla söitsid. Meelerahu!
Teisipäev oli peaaegu samasugune. Aga päeva löpus tuli Raneril nii hästi välja, et me otsustasime minna mööda punaseid koju. Hullult hästi läks, ma olin jumala sillas. Ainult ta sie ei saanud aru, et tal jumala hästi läheb. No vahepeal sai ka. Aga siis näiteks ei saanud kui ma enam oodata ei jaksanud ja näha polnud suurt midagi ja siis hakkasin kiiresti alla söitma ja ise veel mötlesin, et kurat, nüüd läks küll hoog liiga kiireks...aga seda ma mötlesin seni kuni ma kuulsin häält mis kölas umbes VIUHHHHH ja vaatasin körvale ja seal oli üks suur lumepilv kust paistis möni suusk ja ühe väikse poisi kiiverdatud pea mis mööda mäge niimoodi LOPALOPA timbeldas.
Kolmapäev oli mu lemmikpäev. me pidime hakkama kell kuus hommikul Ftanist minema, et ¨jöuda pool 11 berni. Me ei jöudnud pool 11 berni, sest ma jäin rongis magama ja ei kuulnud et tuleb ümber istuda ja siis me tegime kahe tunnise ringi. 6 Tundi hiommikuti rongis istuda kuulub täseplt mu lemmikasjade hulka. Siis me jöudsime hoopis pool 1 berni ja hilinesime pool tundi löunasöögile mu perega. Aga see oli olenemata sellest tore. Pärast me pidime Berni natuke vaatama ja siis ma sain küll nende kahe eesti tropi peale kurjaks, et nad tulevad minu linna, mida ma üritan neile näidata ja millest ma ise hullult vaimustuses olen ja siis need tahavad ainult mignit mänguasja poodi. Verdammt kuidas ma olin solvunud. Löpuks läksime me mu koju ja vaatasime seda. Ema jäi vist ülirahule. Nojah, ma ju olen ka. Õhtu lõppes igati vapustavalt. Sõitsime 4 tundi rongiga Ftani tagasi. Meeleolukas! AHjaa ja naersime nii et piss püksis. (raner rääkis kolm tundi, kuidas ta närvid ei pea vastu, et kas me ikka jõuame koju või mitte(kuidagi istusime me jälle vale rongi peal)).
Neljapäeval läksime me siis igatahes jälle täie pasaga sõitma. Lõunavaheajal tegi Raner mulle üllatuse. Ei söönud, ei puhanud ja lahkus hulka enne teisi, sest tahtis tagasi sõitma. Ma mingi suu lahti vaatasin. Pidin veel välja kaasa minema ja suusad jalga aitama ja läinud ta oligi. Sellega ta siiski nõus polnud, et tuleks meiega koos SUURTEST MÄGEDEST tagasi külla. Aga ilm oli nii kui nii nõme ja nähtavus mitte normaalne. Igatahes, mulle ja stellale meeldis ja me tegime seda kohe mitu korda. Hoho. Ja pärast läksime KELGUTAMA! Minu ustav paariline oli Stella. Ise valisin ta. Tegin vea vist:D Nii kui hoog sisse lükatud oli alustas Stella karjumist ja tegi seda kuni finishi jooneni. Aga me ikka panime hooga ka. Nii hooga, et ühest kurvist oleks äärepealt välja sõitnud ja nii hooga, et krikile panime tagant ikka täie pasaga sisse. Puust mingi kolakaga teisele puust kolakale tagant sisse panna pole tegeltüldse naljakas, ma sain veits haiget ka, aga siis ikkagi oli naljakas. Pealegi stella terve aja karjus ja juhtimine oli peaegu võimatu. Krik vaatas meile isegi korra päris kurjalt otsa. Lõpus ühel kurvil oli mingi fotograaf. Minu poseerimiskirg ärkas ja kelgujuhtimiskirg kustus. Niisiis pidin ma hoopis fotokasse naeratama ja karjuma ja selllele tähelepanu pöörama ja siis lasi Stella küll hullu karje ja pani ühe jala maha ja ütles paar sõimavat sõna isegi, sest et me olime mingi kurvi ääre peal. Aga no...mingi fotokas oli ju:D JA SIIS tuli jansa meile oma suusakülast külla. Lõikasin läbi paksu lume temani bussipeatusesse ja oli tore teda näha küll. Ei olnud ju juba 4 päeva näinud või nii. Öösel rääkisime Jansaga jälle elujutud maha. Nagu mul ja Jansal juba kombeks ju on!
Reede me ei sõitnud. Siis oli hoopis see lugu, et hommikul vaatasime mingit küla, mis oli nii ilus ja rääkisime mingeid elujutte arvatavasti jälle Jansaga. Pärast sõitsime Aargausse ja Jansa läks Klostersis maha ja GenialistideLeekiv Armastus avastas mu jälle. Mingi eesti muusika ja rong ja siis seda jätkus kogu ülejäänud päevaks. ja rohkemakski. Ja jätkub seniajani!
Laupäeval olime hommikul Zürichis ja shoppasime. Ma tahtsin Ranerile umbes poolt väikeste poiste H&M'i ära osta...selle peale hakkas ta nutma enamvähem ja ütles, et me ei tohi teda sundida terve aja nii palju asju ostma. Hmm. SIis ma tahtsin ainult 4 asja osta ja nendest tahtis ta täpselt MITTE ÜHTEGIT, sest mitte ühelgi polnud mingi looma ega multikakangelase pilti peal. peale maailma kõige armsama supermani v-kaelusega kampsuni, mille peale ma teada sain, et ta lihstalt pole supermani fänn. Kurat. Emale näitasin kätte, milline pood talle meeldib ja ei eksinudki. Ma ikka tunnen oma mampsi:D Varsti tuli Rol ka Zürichisse. Temaga oli see asi, et ta hilines mingi tunni või pool või kaua see nüüd oligi. Ema oli kindel, et Rol tahab talle lilli osta, aga tegelt võttis Roli rong enne Zürichi Rongijaama mingi ootamatu kurvi ja keeras Zürichi lennujaama poole. Ja siis sinna Rolts täpselt sõitiski. Ja juba varsti pidime me kõik nagunii minema lennujaama ja juba varsti saatsime me kõik lennuki peale. Peale kriki muidugi. kriki saatsime rongi peale,sest me Roliga tahtsime veel lennujaamas olla. Ma ei tea, sellest ma küll kirjutada ei oska vist. MEIE lennujaam oli see ja MEIE asi ja nii. Tore oli igastahes päris kindlasti! Ja nii me siis veetsime seal 4 tundi või midagi sellist. Lõpuks helistas Andreas ja lõpuks sõitsin ma ka millegi pärast Baselisse. Ei tegelikult kõige pealt sõitsime me Zürichisse, läksime Baseli rongi, siis küsis Rol kus mu kotid on. Mu kotid olid igatahes Zürichi rongijaama pakihoidlas. Siis me pidime igatahes sprindirekordiga(100) jooksma kappide juurde ja võtma kotid ja jooksma uuesti tagasi rongi. Jõudsime ka. Ja siis oli üks rongisõit. hmm...võibolla siis MEIE rongisõit:D Burger queen ja Placebo ja nii. Baselis oli külm.Läksimepoodi. Haha:D Siis mingi ootasime ja nii ja lõpuks tuli kuidagi kuskilt välja Andreas ja siis ootasime minu viimase rongi äraja saatsime mu rongi peale ja siis poisid läksid edasi ja said oma elupeokogemuse vms, mille peale ma veel endiselt kade olen. Ma olin kodus ja lugesin smsi!