KÖIKIDE SÖNADE LÖPPU SOBIB -SID, AGA ON KA...ERANDISID??

Mari-Liisi needus on löpuks löödud! Mu läpakas on taaskord oma öigetel rööbastel ja 6-täht on olemas. Praegu ma olen aga koolis ja mul on vaba tund ja siis ikkagi 6-tähte veel ei ole. Aga Mari-Liisi nipp oli muidu hästi kaval. Ta käskis mu arvutil endasse mingi programmi tömmata, mis minu eksploreril alati sellele smiley lehele käsib minna(kuhu Mari-Liis oli juba ennist viiruse pannud) ja minu arvuti ei tahtnud sinna minna ja otsustas enam üldse mitte internetti tunnistada. Önneks on Alfredi firma informaatikud targemad kui häkker Mari-Liis ja probleem sai 3 nädalaga lahendatud. Ma loodan, et mu söbrad ei läinud eriti Mari-Liisi plaaniga kaasa ja ma ei kaodanud neid köiki. Eile rääkisin muideks oma läpaka kaudu Mari-Liisiga ja ajasin ta vihale sellega, et eelmine juuni oli siin mu körvallinnas Greenfieldi festival, kus esinesid Simple plan, Green day, SOAD, Pennywise, Die Toten Hosen, Clawfinger, nine inch nails, Jimmy eat world ja teised. Siis ta üritas mind jälle tillist tömmata andes mulle "greenfieldi festivali lingi", aga ma muidugi seekord ei avanud seda. Aga ma igatahes loodan, et see juuni tulevad vägevad esitajad:D!
www.greenfieldfestival.ch

laupäeval oli aga Kadi sünkar ja enne seda me veel käisime Alfredi ja Trudi ja Dänuga kanton juras. See kanton läheb veel Prantusmaale ka edasi igatahes ja seal on ühes taastusravi haiglas praegu Alfredi üks vend. Seal oli lihtsalt haigelt ilus ja avhepeal tuletas tohutult meelde teed Kuutsekale kuuskede vahel ja PALJU lumega ja sinise taevaga. Igatahes , siis me läksime sinna taastusravi haiglasse, mis erinevalt Eesti nummidest haiglatest nägi välja nagu mingi 4 tärni hotell ja asus ühe mäe nölval ja kui ma seda nägin, siis karp vajus päris lahti küll! Me söime seal nii palju, et üks hetk ma mötlesin, et ma hakkan nutma kui ma veel sööma pean, sest köht oli nii täis.
éhtul oli kadi sünkar ja ma läksin juba varem kohale kui teised,s est köik tulid oma Gleis 7itega. Minu önneks andis kadi ikka süüa ka, sest seda polnud küll ammu oksendamiseni saadud. Aga kadi oli teinud eriti head kana toitu ja eriti hea ei ole üldse liialdus! Alguses sai muidugi kröpsu ka süüa:D Lugesin palju sopajakirju ja neid oli lausa nii palju, et ma isegi ei jaksanud neisse eriti süveneda, aga samas ma arvan, et ma olen juba piisavalt teadja ka klatshis ja nii..vähemalt vörreldes Andreasega, kes tegi kuuldavasti hommikul avastuse, et ines Karu on rikka miljonäri tütar, kes epab aga ise vaeva nägema, et tippu jöuda(önneks rikas iss paneb pöhja alla ja laseb tal oma töö juures mu emmele ja ta töökaaslastele kohvi serveerida). Muidu pühepäeval käisime siis uisutamas, aga ma ei uisutanud, sest liiga vähe aega oli. Ma läksin hoopis oma perega mingile näituseavamisele Bolligenis. Me pidime natuke ilusamini riides olema kui tavaliselt, aga me eriti ei viitsinud Dänuga mingi pühapäeval vaeva näha ja jätsime samad riided ja tegime lumesõja tee peal ja siis Margereth ei saanud üldse killule pihta, miks on jumala naljakas Alfredile lumepalle näkku visata ja Danieli pikali hüppata hangedesse. Siis me hakkasime ikka biheivima ja jõudsime näituse ukse taha, aga no palun vabandust, kui kunstnikud on ema ja tütar, kes on mõlemad mulle nabani, aga kelle üks kann on minu kaks tagumikku, siis tuleb naer peale küll(ausalt vastava tuju korral tuleb!!). Hakkasime siis maale ja mingeid neid asju vaatama ja jumala pasad olid. Mingi peksame pintsleid erinevate toonidega vastu paberit ja hull kunst lendab. Pff, mingi 3 suht normaalset pilti oli. Need olid ka jamad, aga värvid olid head vähemalt. Ühe otsis Mägie paugust ära. Ma arvan, et on kaks võimalust: 1)tal on sama probleem, mis mu pärisemal. Kui juba näitusele minekuks läheb, siis tuleb osta ka(gäu, emme, mäletad kevadel sed "roosinäituse" avamist, selle hullu prouaga kuhu sa mind vedasid:D?)
2) tal on raha üle
Ülejäänud pühapäev oli suhteliselt rahulik kui mitte arvestada seda, et mu geivend tuli meie külla ja oli jõuline ja pani kõigepealt minu pikali(lähenemine seljatagant muidu oleks raudselt mõne Xena võtta maha rebinud) ja siis Danieli ja siis me hakkasime spaghette sööma.

ESMASPÄEVAL OLI ZIBELEMÄRIT
ja ma ärkasin täie pasaga kell 5 hommikul üles! enne viit isegi. Läksin linna ja sain Jenniferi ja Lailaga kokku, et natuke öises Bernis ringi vaadata. Rongijam oli rahvast sama paksult täis kui võrdliust ei oskagi tuua, aga rahvast oli rämedalt. Linn oli NIII ILUS. Pime oli ja lund sadas ja sibulaputkasid valgustasid tõrvikud ja tulekesed ja nii. Me siis eemaldusime natuke bahnhofist ja ostsime konfetistid ehk väikseid värvilisi paberitükikesi. Ma ostsin rohelisi. Sibulaja küüslauguputkasid oli palju, me ei teadnudki kuhu minna. Laila teadis, sest ta on kohalik, me jenniferiga olime aga esimest korda ju. Siis me veel ostsime mingeid spets komme, mis on nagu väikesed sibulakesed ja saab kaela riputada. Siis hakkasime ravamassis ringi jalutama ja kõik virutasid haamritega ja loopisid paberitega. Mul oli suu ka pabereid täis. Ma pole shveitslasi küll kunagi nii näinud. Haha. väiksed lapsed olid eriti vihased. Tulid hooga, käed kaugel taga hoogu võtma,s et siis panna tugevaid matse kõigile vastu päid(koljatitele enamasti vatsu õlgu). Need, kes suurema kambaga olid tulnud, tegid grupirünnakuid ka. Ma jumala rahulikult kõnnin, loobin kõigile paneritükke näkku ja siis valisin ühe poisi kellele natuke paberit näkku visata, aga polnud nii hea plaan, sest põgeneda polnud kuskile ja mind ümbritsesid järsku 5 shveitslast, kes mind elu eest haamritega peksid pähe ja selga ja igale poole. Muideks, need haamrid on plastmassist ja sellise vedrupõhimõttega otsadest ja piiksuvad iga löögipeale. Ma olin igatahes jumala sillas. Jenniga ostsime veel mõlemad ühe Lebkucheni ja mingi kella 9ks hommikul olin kodus tagasi. Seal võtsin jope ära ja maa oli paksult värvilisipaberekesi täis. Läksin magama ja tegin seda kella 2ni, et siis ennast pesta ja minna tagasi linna, et veel Kabiga kokku saada. Kabiga toimus muidu jumala sama asi, ainult et me ei ostnud konfetisid ja selleks ajaks oli tänavatele toodud tränaveok, mis mängis kuume tränahitte ja rahvas hullas paberimuda sees. Me seisime ja naersime. Siis tuli noormees ja kallas mulle suurekuhja musti paberitükikesi pähe ja naeris ise. Siis hakkas Kadi naerma kuni tuli väike tüdruk ja andis talle konfetipüstoliga ühe laadungi näkku. Siis hakkasin ma anerma. Konfetipüstolid on sellised katapuldi moodi asjad kuhu muudkui aga lae konfetisid...või siis lase emal laadida ja saad rohkem nalja ja rõõmu.

Muidu aga elust veel nii palju, et veebruari esimene nädal on meil projektwoche ja kui joppab, siis saan minna koos Carmeni ja lauduritega TE EI TEA MIDA TEGEMA. Oi bljää, kui vaid saaks, siis ma hüppaks õnnest lakke, aga ma arvan et kohti on liiga vähe. Igatahes nii, et suuskadele nahad alla ja siis umbes 4 tundi mäest üles ronimist suuskade otsas et pärast puudrit kaudu alla sõita täiesti mingites tundmatutes kohtades ja kui ma seda teha saan, siisma ausõna ei söö enam nädal aega sokolaadi. või isegi kaks. Let's cross our fingers gäu! Kui aga sinna ei saa, siis lähen mustvalgesse fotograafiasse ja projektwoche viimasel reedel läheme nägunii kogu majanduskooliga suusatama!
Nüüd juba räägivad enamus inimesed muga auf schwizerdütsch ja nii. Õnneks pere mitte ja ma saan ikka harjutada veel kirjasaksakeelt ka, mida ma idee järgi siin õpingi ju!
Okeoke: )

Ühe pildi peal on ZIbelemäriti sibulad, siis on natuke lambanoks vaade tränarekkale ja siis Jenny ja Laila Zibelemäritil(Laila tegelt pole pallike nagu pildilt paistab:D)

HOLIDAYS ARE COMING!
I'm living in my life in a perfect harmony.

Läksin siis eile peale blogi kirjutamist bahnhofi et saada Lukasega kokku. Tuli välja, et kätte on jöudnud maailma köige külmem öhtu ja ma külmetasin isegi treffpunktis mis on ju tegelikult Bahnhofi sees. Siis saatis lukas sönumi, et ta jääb kaks minutit hiljaks. Jäi 5, aga ma ei pahandanud. Jöudis siis kohale mu suuskade ja klambritega. ma mingi nutumaik suus seisan seal. Siis mötlen, et nojah, annaks raha siis talle. Sönumis ta kirjutas 474 franki, ma vötan rahakotist 450 franki välja ja ta ütleb 'Aga...' ja ma mötlen et ta tahab mulle 3 frnaki tagasi anda, sest ometi suusad maksid ju 447 franki ja kukun siis lehvitama, et rahurahu ja las jääb ja olen hull boss. Ta tegi natuke imelikku nägu, aga siis et nojah..et las jääb siis. Rääkisime veel 2 söna juttu ja siis läksin rongi peale. Söitsin koju ja rääkisin msnis Kadri ja mariliisiga. Järsku kukkus süda saapasäärde ja nägu läks paugust punaseks. Raisk, ma andsin ju talle 24 franki vähem. Peats käisid kerged enesetapu mötted läbi, sest ma ei talu iseendale sellise piinlikuse valmistamist, aga siis mötlesin 'Laura, you can make it' ja kuulasin veel ühe korra 'holidays are comingut' ja saatsin talle smsi!
www.rossignol.com sealt vöite aga järgi vaadata mu uued twintipid. Scratch sprayer BC ja ma luban, et ma teen üle ühe korra nendega kuskilt hüppe alla! ma juba mitu päeva mötlen sellele. énneks need on ka head raja ja paksu lume suusad! Minu önneks on kantidel ikka helesinine kriips ka, nii et läheb saabastega kokku.
Nils tuli ka önneks sama rongiga koju ja aitas mind mu suuskade ja klambritega ja siis sai juttu ka rääkida ja siis ta rääkis kuidas ikka lund see aasta raudselt habstettenisse ei tulegi ja sama juttu on mulle juba Alfred ka rääkinud. Ja koju jöudes teatas ta ka, et nüüd on veel lund vaja ja Märu ütles msnis et on lund vaja ja dänu tuli koju ja ütles et lund oleks ju vaja ja ma mötlesin, et küll tuleb. ja nagu CELEBRATE YOUR LIFE AND YOUR DREAMS COME TRUE enne magamaminekut hüüdis Alfred 'Laura' ja töi rödult lund tuppa. EI arvakski et mul oli önnest piss peaaegu püksis. Vaatasin öue ja TUISKAS nagu lambanoksi noh!! Oli NIIII ilus.
Hommikul ärkasin üles ja olin önnelik ja jutustasin veel endale ühe korra oma inglise vortragi, et see ikka hästi ära teha. Eelmine öhtu ei tulnud selle öppimine eriti välja, sest et Mario otsustas, et ta peaks oma mingil "tahan Tupac olla" naabril minuga teemat arendada aitama. Oli väga pingeline ja enamuse ajast ma naersin tooli peal ja peksin pead vastu arvutit. Höö. Igatahes jöudis asi selleni, et igakord kui ma ennast msni anmeldin tuleb üks shveitsi räppar, kelle msni nimi on playboy (muidugi, nagu mis veel siis??!!) minuga rääkima. Jee. Igatahes siis jah, hommikul olin eriti erksas tujus, sest öues oli ikka üle ühe lumehunniku ja ilus ja värske ja läksin öue bussipeatusesse ja juba kaugelt nägin et ladina tuleb ka just. Ladina on üks tore 18-aastane tüdruk, kes on kunstilise meelestatusega ja kellega ma tutvusin eelmine laupäev. Igatahes jöudis enne ladinat minuni mingi onkel kes teatas schweizerdeutsch, et ma olen imbetsill, et ma bussi ootan, sest see nagu nii ei tule. Ma arvasin et onu tömbab mind tillist, aga siis jöudis Ladina ka kohale ja siis mötles ladina ka, et ta tömbab meid tillist, aga siis 10 minuti pärast me mötlesime, et onul polnud üldse tillist tömbamise tuju. Mul mingi pisspüksis teemal,e t ei saagi inglise vortragi teha kui öigeks ajaks ei jöua. Hakkasime siis aeglaselt rongijaama poole köndima, sets libe on möest alla jalutada lume ja jääga. üritasime köiki autosid peatada, aga nad ei saanud üldse pointile pihta ja lehvitasid meile ka ikka vastu, sest me ju just seda teha tahtsimegi, sets jöulumeeleolu oli eksole oojaa. Järsku söitis mingi ilus madal sportauto mööda ja siis ladina hakkas kisama, sest see oli ta verdammt bruder ja siis helistas talle. Järgmised tund ja poolteist veetsin ma madalas sportautos ja kuulasin nii et uksed värisesid hiphoppi ja funki. Hmm polnud inglise vortrag aga polnud paha ka:D Löpuks kui ummikut enam polnud, siis pidime ikka rongile minema ja tegin kooli tubli hilinemise. Aga tänu sellele, et meie kooli suured aknad näitasid terve päeva lund ja et me vöime söögivahetundidel välja minna, oli koolipäev nii nauditav. Söögivahetunnil oli lumesöda ja jumala tahtmatult pidime me Jennyferiga osa vötma, sest et kui me kooli peauksest söökla poole jooksime öues, siis ma sain lumepalliga vastu selga ja vaatasin taha ja Nils irvitas ja nii see asi juba jääda ei saanud. Jäi hoopis nii, et löpuks olid meie kooli siseriided jumala läbimärjad ja me läksime sööma. peale kooli jalutasime jennyferiga bahnhofi ja ma käisin eriti lahedas kingituste poes ja ostsin paar asja ja teen nendega täna joonistamist ja vaatan Mario juures filmi ja joon Kakaod ja magan ennast välja, et homme eestlastega kadi sünkarit tähistada ja muidugi esmaspäevaseks ZIBELEMÄRITIKS ka.

HOLD MY POODLE MAN!

Ei teagi, kas parem pealkiri oleks hoopis SAAN TUNNI JA 15 MINTSA PàRAST SUUSAD KÄTTE!! iiks. Siis saan Lukasega bahnhofis kokku ja vötan suusad ja tulen koju. Arvuti pole ikka veel korras mkmm! Ja just helistasin Viljole, kes soovitas mul kasutada mu emme saadetud plaatidest just seda, mis kannab nimetust recoveriplaat ehk siis see asi, mis tühjendab kogu mu arvuti ja nagu käivitab siis selle uuesti tühjana ja nii saan ma oma 6-tähe ja interneti, aga jään ilma wordist, photoshopist ja köigest muust. Vähemalt saan ma uued suusad!

Don't cha!?!?Ehk siis mul on olnud kaks väga önnestunud nädalavahetust: ) Üleeelmisest reedest ei önnestu mul siiski 6-tähega kirjutada, aga kunagi ma seda igatahes tegema pean, sest see reede oli nii önnestunud: ) Sellel reedel olin ma popp!! Ehk siis mind kutsuti ka mingile sünnipäevale, mida pidasid 4 inimest ja ma tundsin neist kahte: Valeriat ja Damiani. Ja nad üürisid mingi maja-klubi, mis on tuntud nime all graffiti. See on kolmekordne: alumisel korrusel oli vesipiibunurk, dj ruum-pult, garderoob, tantsimine, keskmisel korrusel oli baar ja piljardilaud ja diivanid ja siis klassist pöranda koht kust nägi alla saali ja siis viimasel korrusel olid lauajalgpallilauad(??:D) ja diivanid ja nii. Jumalast turvamehed olid isegi palgatud ja jumalast üks turvamees istus mingis kontrolliputkas ja kontrollis guestlisti. Suht boss värk nagu:D Kohale sain ma söita ühe söbranna ema autoga. Me istusime täie pasaga viiekesi taga ja mägedekantonist Wallisest pärit ema lasi täiega mööda berni linnatänavaid kimada. Me olime jumala sillas. Jöudsime kohale ja öues oli haigelt külm, aga järjekord oli pikk(turvamees ei olnud eriti kärme guestlisti kontrollima ja ülejäänud turvamehed arvasid et köik inimesed peab läbi katsuma, et meil relvi kaasas pole vms ja ei arvakski et Vali irnus ukse peal, et meil külm on) ja siis oli veel vaja köik läbi pösemusitada. Önneks on paremad tuttavad nöus kasutama varianti "üks pösemusi" ja ei pea kolmega vaeva nägema. Siis kunagi me saime sisse ja kinkisime Valile kuldkala, mis oli sinine ja väike ja ma olin kindel et surnud vöi siis peo löpuks suremas. Önneks toimetati kala kindlasse kohta ja ta jäi peo löpuni elama. Kui aus olla, siis on natuke paha möte mingist asjast 2 nädalat hiljem kirjutada, sest ma ei mäleta enam lambanoksigi. Hmm, aga ma tean et seal oli nii löbus! Ma tean, et me tantsisime väga palju ja ma sian palju uusi tuttavaid. Selles suhtes, et kuidas mitte palju uusi tuttavaid saada kui siin on pöhi pick-up line "kas sa mängid unihockeyt?" ja kuna ma näen rämedalt välja nagu unihockey mängija, siis ma olen populaarne ka. Teine hea pick-up line on "öu, kas sa oled see vahetusöpilane"- "jaa"- "aa..no tantsime siis?!"

Täiesti pekkis, kumbki mu vendadest on ikka eriti armas!!! Just kuulan meie musiclisti ja avastasin, et ongi fail, mille nimi on LAURALE ja et see ongi WONDERFUL DREAM, ehk HOLIDAYS ARE COMING(coca cola jöulureklaam). ÜLLATUS: )

Jöuludest rääkidest on bern nii ilusaks ehitud! Peatänav on jumalast tuledesäras juba kella 5st öhtul, sets siis pimeneb ju noh. Ja isegi bahnhof on seest ära ehitud ja bern muutub mu jaoks AINA ilusamaks ja see on tegelikult nii perfektne linn jöuluöhkkonnaks. ma loodan ainult, et nad jätavad need tuled veel püsima ka selleks ajaks kui katjuusha tuleb, sest siis ta näeb ka! HOLIDAYS ARE COMING!!

ja sellel teemal, et holidays are coming veel selline fakt, et järgmine esmaspäev on tervel Bernil koolist vaba päev, sest meil on.....ZIBELEMÄRIT!!! Ehk sibulamarket. Haha. See hölmab KOGU Berni, mis pannakse juba umbes kella 4st hommikul sibula- ja küüslaugumüümisputkasid täis ja inimesed tulevad kella 5st hommikul linna ja hakkavad sibulaid ostma ja küüslauku ka. Aga nagu arvata on, peab iga asja ka tegema ju noortele huvitavaks. Ehk siis, sibulaturult saame me osta plastikust haamrid ja tuutud paberitükkidega ja siis köiki inimesi pähetaguda haamritega ja paberit näkku visata. Haha. Dominic juba tutvustas mmulle pöhitrikke: Lähene vanainimesele selja tagant ja löö mitu korda haamriga pähe, vanainimene saab vihaseks ja kui ta on ennast ümberkeeramas ja hakkab su peale kisendama, siis hakka hästi ruttu paberitükke näkku viskama. Jess, ma juba rämedalt ootan:D teine nipp on peksa Mägiet haamriga palju pähe, sest ta ei kannata seda üldse. Samas aga Nils tutvustas mulle ka seda, et köik inimesed ei pruugi väga röömsad olla hommikul kell 5 sibulaid ostes. Nimelt rääkis ta mulle loo, kuidas 2 aastat tagasi üks mees talle kallale tuli ja ta maha surus ja siis ta hakkas karjuma ja siis tulid jooksuga agressiivsed Daniel ja mario ja Matthias ja hakkasid kolmekesi seda meest peksma. jess, läheb löbusaks esmaspäeval noh! hehe. Aga traditsioonid on traditsioonid ja ma ei jöua ära oodata! Ma ainult pole aru saanud miks me sinna kell 5 hommikul minema peame, aga hiljem minne son köik sibulad ja küüslauk igatahes otsas. Ja pärast pidi veel mitu nädalat igalt poolt riiete vahelt ja raamatute vahelt ja berni linnast värvilisi paberitükke leidma: )

Appike, ma pean praegu jooksma rongile, et jöuda Lukasega kokku saama ja suusi kätte saama ja mul on homseks isegi palju öppida...kolmes aines! höö.

JETZT LUTSCHT ES WIRKLICH!

Ehk siis mina ja mu teine nimi "örge süüdistage mind mitte kirjutamises"
Oli ilus pühapäev ja ma rääkisin mariliisiga msnis. Siis küsisin talt linki, et tömmata endale ka möni lahe smaili eksole. Ta siis andis mulle ühe. ma siis läksin sinna ja tahtsin endale smailisid tömmata. Vajutasin siis downloadi nuppu ja järsku on terve ekraan mingit punast asja ja kolli nägu täis ja kisab et mul on VIIRUS ja TROOJA HOBUNE ja ma läksin jumalast äksi täis, et jumala eest mitte kaotada oma kallist läptoppi ehk ühendust eestiga siin Shveitsis. Kahjuks oli mul hirmust piss nii püksis, et ma lihtsalt kustutasin terve selle programmi ära, kus see viirus oli. Ja teine asi mis kahjuks oli, oli see, et see oli see programm, mis vöimaldab mul internetti minna. Nüüd ma siis istun siin 18. sajandi arvuti taga, millel pole 6-tähte ja mötlen MIKS mariliis nii tegi. Et siis....
Miks Mari-liis nii tegi:
1) Ta avastas, et elu ilma Laurata on nii hea, et parem on laurat hoida körval Eestis toimuvast.
2)ta ei teadnud, et ma sealt viiruse saan
3) Ta ei taha, et ma kadriga suhelda saaksin ja temaga ühendust omaksin
4) Ta ei taha muga enam suhelda(mees, sa oleks vöinud blokki kasutada)
5) Ta ei taha et ma saaksin emmele internetist näidata riideid, mis ma tahan, et ta need mulle USAst ostaks
6) Ta tahab et köik mu unustaksid
7) Ta tahab, et ma elaksin shveitsi ühiskonda täiel määral sisse ja ei omaks kontakti Eestiga
8) Ta on jumalast häkker ja otsustas oma uut viirust mu peal testida.

Istusin siis Danieli toas ta voodi otsas ja vaatasin murelikult kuidas ta mu arvutit parandada üritas. Siis töstis selle körvale, sest see laadis midagi vms ja järsku hakkas nooleke iseenesest ekraanil liikuma ja ma hakkaisn kisama ja olin veendunud et see on VIIRUS... aga ei, see oli hoopis selle toimel, et daniel oli selle normaalse hiire ka külge ühendanud ja see oli tema käes ja ta liigutas seda ja see polnudki viirus. Ja siis samal öhtul hakkasin ma köiki oma asju arvutist CD-de peale kirjutama, et vähegi veel päästa mis päästa annab kui Troja Hobune veel mu arvutis ringi kappab. Oh seda vasakule kiskumist!

Önneks on emmel alati plaan kuskilt vötta ja juba tulevad mingid CD plaadid mingite programmidega mu poole DHLiga ja parimal juhul on homme mu ukse taga ja ma saan naaseda oma 6-tähega selle sajandi arvuti taha, MARI-LIIS!

Nüüd sellest, et me oleme Kadiga juba teist laupäeva niisama:
Eelmine esmaspäev ju lubasin kirjutada. Tegelikult on mul nii paljju siia kirjutada ja ma olen ju kaua maha ka jäänud, aga see arvuti on nii lambanoksis, et vahepeal hakkab aknaid lahti viskama ja siis kinni ja kogu jutt kaob ära. See pole Laura lemmik teema.
eelmine laupäev käisime me kadiga vesipiibu baaris. Muidu sellest polegi eriti midagi vist rääkida kui mitte arvestada seda, et me rääkisime seal nii kaua, et mul läheb isegi süda pahaks kui ma sellele mötlen. Me nägime maailma köige väiksemat bling-blingi. Ma poleks isegi arvanud, et neid eksisteerib suuruses "Laurale rinnuni, aga laius kindlaks tegemata arvestades fakti, et riietus on siiiamikaksikutest jöuluvanadele". Siiski mu lemmik oli see BEAT, kutid, mis ta jope seest tuli, JOU. Oleks planeetide järjekord teine olnud, oleks vöibolla hoopis ta räpinokakas mu lemmik olnud...
see laupäev vötsime me kadiga rahulikult. Saime kell 15.30 kokku, et osta palju kaloririkkaid asju ja siis läksime mu juurde. Jöudsime sinna ja Kadi arvas, et mägie vihkab teda, sest et ta käepigistus "oli tugev, kuid ta ei haaranud üldse käest", siis ma järeldasin, et kadil on mingi oma teema kätega ja mötlesin, et päris ma usungi, et mägie teda vihkab. SIIS nägi Kadi mu hostvanaema, mille üle ma olin jumala önnelik! Jöudes asja pointini, tegime me brownisid. poole rohkem kui alguses plaanis, sest miks mitte teha poole rohkem kui saab teha poole rohkem eks! Neid oli tore teha. Jumalast lihtne oli, aga tore oli sellepärast, et me saime rääkida ikka ka ju ja siis avastasime veel ühe jumala KANA tutvuse ühise. See oli alles vägev. Hohoho. Ja pärast kui me olime browniesid söönud ja rääkinud, siis me läksime DVDsid vaatama. Kadi rääkis mulle oma vöimetest arvuti alal. "Panen mingid koodid sisse ja jöle hea on, enam ei peagi hiirt kasutama, sets köike saab ikka koodidega teha", "Kustutasin köik enda ja Martini reisipildid täiesti ära, prügikastist ka, siis tegelesin pool ööd nende taastamisega koodide abil, sest need EI SAA täiesti kadunud olla". Ma olin jumala löödud kogu informatsioonist ja siis löi mu enda tehnika vaist välja, mis väljendus selles, et ma ühendasin DVD pleierii ühest telekast välja ja siis teise jälle sisse(kadi abiga), aga Not Another Teen Movie ei läinud ikka paremaks. Siis vaatasime nemot üldse. énneks köige aremad kohad jäid arvatavatsi nägemata, sest et vahepeal tulid nöksukesed ja nii. meid see ei heidutanud ja pärast me vaatasime veel mu läptopist köige imelikumat öudusfilmi üldse. The village. Löpuks sain isegi matsule pihta, aga keerluline oli natuke arvestades, et ma ei kuulnud mitte midagi kuna läptop ei tee köva häält ja mul on väikesed körvad. Me vaatasime ja tegime köike nii kaua, et Daniel tuli peolt tagasi ja me olime ta toas ja vaatasime filmi ja siis ta ajas meid minema ja läks magama ja me vaatasime löpuni ja läksime ka siis kunagi peale kella 4 magama!

kabi kuule, mis seal teemat ikka üles vötta oli, et me sulle ei meeldinud, maan. Ma nii loll ka ei ole ju,e t sellest aru ei saaks eks:Dnagu Tupac ütleb "before we the world peace we must find the peace on the streets" vms, pean ma veel räppima juurde, et "before the peace on the streets, we have to find the peace between you and me" YOO:D Nei, maan, äuui cämä, gäu: )?!

Mu onupoeg Indrek pani vahepeal oma uuele lapsele nimeks Roven. Ma olin meeldivalt üllatunud, sest temalt oleks ma pigem mingit hullu matsu oodanud. önneks raner päästis mu meelest olukorra. Peale selle loodan ma veel, et Raneril on nüüd koolis kergem ja öpetajad on aru saanud, et ta on RaNER mitte RaINER ja ta saab oma nimele reageerida.

Esmaspäeval sain ma lukasega kokku ja me läksime söime hiina toitu ja siis STAMMILE, ehk siis YFU ja A(E???)FS-i ühisüritusele KéIKIDELE prageustele ja endistele ja mis iganes vahetusöpilastele. Üldiselt suhtlesin ma Lukasega nii kaugele, et mu suusad peaks nüüd tellitud olema. Nüüd peab veel kiivri ja kepid ostma ja siis julgust koguma, et ma niisama nöme poleks. Stammi point oligi vist siis köigiga suhelda ja siis oma maad tutvustada, aga ma olin selle unustanud ja önneks astus selle koha uksest just sellel minu presentatsiooni hetkel sisse Kadi ja siis me läksime ja tutvustasime hoopis iseendeid ja oma perekondi eestis(meil pole vendi ja ödesid ja me ei suhelnud enne shveitsi, sets me ei meeldinud kadile).

Minu üüratu polüglotismus, mis seisneb selles, et ma tean kuidas on sitt umbes 8 erinevas keeles+veel paari vandesöna, tuleb siiski kasuks. Täna kunstitunnis...meie teemaks on digital art ja siis ma pidin oma mingit üüratut kunstitükki seal seivima, aga mingi ketas oli täis ja siis tuli öpetaja appi ja tegi mingit neli nalja ja miski ei aidanud ja siis ütles löpuks PUTA arvates, et ma pole roppuste polüglott. Jennyfer näiteks polnud ja ta ei saanud lambanoksigi aru, aga MINA...hoho.

Muideks oli mu reede öhtu nii tore, et sellest ma olen nöus ainult siis kirjutama kui mul jälle 6-täht on, ehk siis kui DHL mu poolt on, siis varasemalt homme!

TSHAU TSHAU, teie Peki(örn vihje oli praegu:D)

ES LUTSCHT!?

ega ei ime ikka küll. Aga kuna ma juba sellise pealkirjaga alustasin ja nii ammu kirjutanud pole, siis ma otsustasin kõigepealt loetellu seada need imevad asjad ja siis lähen edasi niisama tekstiga.

Kõigepealt imeb päris kindlasti see, et ma kuulen Danieli toa telekast praegu saksa keelset coca cola jõulureklaami, aga asja parandab see, et ma olen päris kindel,e t varem ma kuulsin ühte inglise keelset ka.
Siis imeb see, et ma leian mingeid uusi haigelt lahedaid poode Berni kõrvalttänavatelt, mis saavad ise ka aru, et nad on haigelt lahedad ja siis on nendes hinnad väga imevad ja isegi kui nii imevad ei ole, siis ma ei saa ju kogu Berni tarbekaupu ära osta.
Siis imeb veel see, et ma rääkisin täna marekuga ja ta rääkis mulle, et ta peksis laupäeval Bussipaviljone katki ja ma jäin seda uskuma:D nojah, ma arvan et asi oli mu hetkelises populaarsuses ja selles, et planeedid olid sellises järjekorras(gäu, kadi?!) et pool mu tutvusringkonda otsustas muga msnis juttu alustada ja mu ema mulle veel samal ajal helistada. Kui te näete Tallinnas lõhutud bussipaviljone, siis marek ei teinud seda ja kui te laupäeval kuulete ja näete kuskilt hardcore tränaga bemmi, siis see EI OLE marek oma parima sõbraga. Imeva asja allaliigitaksin siin selle, et alles on mul ainult mu oma iroonilised naljad ja siis arusaamine irooniast a la switzerland aga a la estonia hakkab vist kuksile ära minema. Hmm.

Mul ei tule mitte ühtegi imevat asja rohkem meelde, nii et te võite järeldada, et elu on ilus.

TÄNA OLI ÜKS VÄGA EBAIMEV PÄEV!
kõigepealt sai täna selgeks, et MU KADRI tuleb siia 26.detsember ja jõuab kohale kell 19.00 ja lahkub samast kohast 06.jaanuar 17.10. Et teile natukene tutvustada asjade käiku võin ma kinnitada üle maailma käimas olevaid kuulujutte...JAA, ME TÕESTI LÄHEME KOOS ALPIDESSE SUUSATAMA! Pole mõtet kadetseda, mäepilet sisaldab vaid kas või iagpäevaseid termaalvete basseine ja vanne ka. Ja siis me teeme katjuushaga koos ühe vägeva Sylvesteri peo 31 detsember(ptuiptuiptui) ja sõidame natuke šveitsis ringi ja vaatame poode ja siis ei näe üksteist jälle oma hea 6 kuud. Aga ma ei viitsi mitte nägemise pärats prageu muretseda, sest et der Punkt on, et ta tuleb siia ja me läheme koos Alpidesse. Emmele ka aitäh, et ta piletid kinni pani.
Suusatamisega seontudavlt veel nii palju, et esmaspäev on ju Laura suusaostu päev. Saime LuKasega kell 5 kokku ja ta oli juba Bahnhof treffpunktis kui ma sinna jõudsin koos kolme sõbraga ja Laura oli mingi MIKS KOLM SÕPRA SIIN ON NII PIINLIK, aga tegelt ei olnudki eriti piinlik eksole ja ma ei häbene enam eriti oma deutschi ja nii ja siis tegelt oligi nii,e t peale seda kui ma olin nende kõigi nimed teada saanud (ei mäleta mitte ühtegi no tõesti) ja siis nad kõik põseäramusitanud, läksid nad minema:D Nojah. See põsemusitamine on üks aega nõudev komme. Palju rahva puhul pead sa arvestama vähemalt poole tunniga noh. IGATAHES läksime me Lukasega spordipoodi Laural suunurkadest ila jooksmas ja Lukas kõrval naermas mu üle, et ma üritasin seletada MIKS on nõme osta twintipid kui ma lambanoksigi nendega teha ei oska kasutamata sõna poser. Ta sai juba kohe alguses aru, aga niisama, et mu olukord oleks keerulisem ja ma rohkem saksa keelt harjutaks, sain ma sellest migni 10 minutit rääkida. Siis ta ütles mulle, et ma olen tropp ja et mapean kindlalt twintipid ostma ja õppima lihtsalt nendega sõitma. Üldiselt rääkis ta mu ära ja me valisime mulle suusad välja ROssignoli twintipid ja koos klambritega ja 40 protsendi allahindlusega tuleb see suhteliselt taskukohane. Siis mul on veel vaja kiivrit. Emme helistas õhtul ja ütles, et ma peaksin ostma hõbedase kiivri. Hmm, oma hõbedaste prillide ja prilliklaaside ja hõbedase kiivriga ma küll eriti starwars välja ei näeks ju gäu?! Igatahes on kiiver kohustulik element mu emme jaoks(st tema on mu seadus), Yfu jaoks (ma ostan parem ise, et nad ei annaks mulle lihstalt hõbedast kiivrit) ja mu enda jaoks peale seda kukkumst sealt kaljult st. antonis ja peale seda kui ma olen hakanud järgi mõtlema, kas see on ikka päris tark mis ma teen. Nojah, ma tahan igatahes hüpata ja osata. Natukene halb on selle juures see et mu ajust on see õppimise mutter puudu. Sellest tulenevalt on alles ainult "ma ei taha õppida, ma tahan kohe osata"mutter. Olgu, mu mutriks siin šveitsis saab aga mu FREESTYLER (oi, seda on hea öelda) suusatajast kontaktisik Lukas ja hoidke mulle pöialt, et mu ainsaks täiväärtuslikuks kaljuhüppeks ei jääks hüpe Tahko ainsast kaljust kui ma oma Suusaprillide all olevad tavalised prillid silmakoopasse kinni hüppasin. Hmm, mul on ikka tõeliselt põhjust enda üle uhke olla. Long live läätsed!Nad on saanud siin mu absoluutselt igapäevasteks kaaslasteks.
Täan õppisin ma veel koolis palju roppe sõnu. Ma ei kirjuta siia ühtegi, sest et mu vanaema ei peaks sellele pingele vastu. Pidasin klasisvend Thomasega esimese ropusõna battle'i ka. Ma arvan et ta ehmatas mu kätega vehkimistest ja vahetusvenelase suurtest roppuse oskustest nii ära, et tal ei tulnud enam midagi suust välja peale FICK DICH-i, mida ma olin juba ennist kasutanud, nii et mina olin see, kes seisis poodiumi kõrgemail astmel.

reede aga oli ka üks paganama lõbus päev. Pean tunnistama, et ma olin natuke hale ka, aga tänu oma uuele suhtumisele, mida ma nüüd ka jälgida üritan ("MEES OLE LIHTSALT SA ISE"-suhtumine), andsin ma oma haledusele järgi. NIMELT oli meil eelmine teisipäev ajaloos töö, mis läks nii vänta, et ise ka ei usu. Samas miks mitte ei võiks üks kümnenda klassi ajaloo õpetaja lugeda kolme punkti vääriliseks vastust "sest ta võitis palju suuri sõdasid" ksüimusele "miks täpselt oli aleksander suure nimes SUUR?". Maan, mida iganes. Mu närvid olid täiesti läbi. Ma sain aru igast küsimusest ja enamustele teadsin vastuseid ka, aga saksa keelega oli selline lühis, et ma arvan, et just sel hetkel oli planeetide järjekord selline, et mu aju asendus Tai Jo ajuga. FICK DICH man! Igatahes, mis mind haledaks tegi oli see, et ma sain füüsikas 3,7 hindeks(meil on kuue punkti skaala ja 3, 75 on juba positiivne hinne), ehk siis ma olin iseendaga rahul ja mul polnud mitte mingit tuju vedada ennast viimasesse ajaloo tundi ja kuna mata ka ära jäi, siis ma otsustasin kautada võimalust "siinmaal saab endale ise vabadnusi kirjutada" ja teatasin Jennyle ja Lailale, et "ich werde wahrscheinlich erbrechen" ja läksin koju. NOT. kõigepealt istusime vaba matemaatima ajal Bundeshausi juures ja siis läksin ma koju ja täna ma andsin vabanduse ka ära oma lemmik klassijuhatajale ever.
Igatahes oli reede õhtul DOminici sünkar. Mario ja Nils ja Dänu ja mina läksime kõik koos ja kinkisime viis seda katseklaasi suurust 80 kraadist alkoholi pudelit. Nohjaa. Igatahes see polnud üldse nii geiparty kui ma oleks arvanud ja geisid oli ainult peale mu venna ja ta peiksi umbes 3-5. Mu venna peiks oli pikali maas ja naeris ja enamus ajast käis mul järel ja rääkis KUI sitt nädal tal oli ja KUI hea tuju tal nüüd on. Mul polnud selle vastu midagi. Mario ja Daniel käisid mul kannul ja üritasid oma tulevikku kindlustada ja aina rääksiid 45 korda üle, et KUI nad jääävad väga täis, siis et ma JUMALA EEST vaataks, et nad kuskil mõne MEHEGA ei lõpetaks, aga et Nils on kuival, Nils võib. Hmm, ma naersin niisama ja vaatasin vahepeal umbes 10 korda üle Saksamaa mingit uut patriootlikukampaaniat "du bist deutschland" ja mitte sellepärast et mul igav oli vaid selle pärast,et see meeldis mulle lihtsalt nii hästi: )

Mu meelest võivad kõik muga rahul olla, et ma pole enam 2 nädalaga elurütmis maas vaid ainult 3 päevaga ja sellest kuidas me kadiga vesipiibu baaris käisime juba järgnevates osades...

Pilt on muideks kohast kuhu me Katjuushaga läheme ja siis vaadake kindlasti:

www.du-bist-deutschland.de

ANNA MULLE KA VAESTE KOKAT?!

Kuna ma olen oma elutempoga blogist 2, 5 nädalat ees, siis ma ei hakka päevaseid kokkuvõtteid tegema vaid räägin tähtsatest asjadest!

Laila ja Luca ja Schmocker ja Musti
Ehk inimesed hakkavad avastama, et ma polegi enam saksa keeles kobapeeter ja ma suhtlen aina rohkemate inimestega, kellega enne vaheaega eriti kontakti ei omanud. Lailaga saan ma lausa väga hästi viimase kahe nädala jooksul läbi ja ta on tore ja lõbus. Luca ja Schmocker on kaks Ivo põhisõpra. Ivo on see poiss, kes mu läheduses Bolligenis elab ja kellega ma juba eelmine veerand suhteliselt palju suhtlesin ja nii. Luca ja Schmockeri ja Ivoga on see tore asi, et kui on igav, saab alati nende bokseritele hindeid panna. Luca puhul töötab see eriti hästi, sest eile inglise keele klassi jõudes istus ta mu ette igatahes nii maha, et ta püksid algasid täiesti tagumikualt ja me nägime umbes ühte kilomeetrit bokserite riiet. See pakkus meile palju lõbu. Inglise keele õpetajale mitte ja ta noomis meid. Sellest järgmisel päeval otsustasid Ivo ja Luca olla ebatavalisemast paremas tujus ja Ivo suutis umbes 5 lauset Jennyferile mingit asja seletada nii, et suust väljus "HÄBLABAALLKAAAKKAA.JAJSUDDSHLLA. KAJSUUUJDLNNNNSSHH. SJAIIU?!! NSUHAGS!" ja siis sai Jennyfer "Genau!" vastata täie pasaga ja siis ma ei pidanud enam vastu ja hakkasin ohjeldamatult naerma, sest see veenev ja teadev nägu Ivo peas kui ta seda juttu rääkis oli nii meeliülendav.

Klassist välja saatmised
Siin on need päevakorrasemad küsimused kui Eestis. Ma olen ka juba kaks korda skoorinud...kusjuures jumala ebaausalt. Üks kord oli selle pärast, et Indrek sai endale just minu Bioloogia tunni ajal lapse ja kurat, mis ma 4 kordne vanatädi tütar siis enam ennast vaka all hoida suutsin. Ja siis mu bio õpetaja ei pidanud enam vastu sellele pingele, et mu onupoeg poja otsustas just sel hetkel saada ja saatis mu klassist välja. Teine kord oli reedel ja see oli ka jumala ebaaus. Meie füüsika õpetaja näeb välja nagu Lumivalgukese pöialpoiss Unimüts ja käib koolis oma sussidega ja suusakampsunitega ja näeb välja nagu rahu ise. Ta ongi rahu ise, aga siis tal tuleb mingi hoog(skiso hoog??) ja ta hakkab inimesi lambist välja viskama. MAAN, keegi natuke räägib ja juba läheb välja... mina ei rääkinud!! me tegime esimese tunni füsa kontrolltöö ja siis teise ta seletas mingit mõttetut asja ja siis ma tegin midagi mõtekamat ja kuulasin iPodi eks ja siis mingil vaikuse hetkel ta avastas mu väikse(ja vaikse) saladuse ja saatis klassi ukse taha. Aga selleks ajaks oli tal hoog juba täie pasaga peal, sest enne mind ootas klassi ukse taga veel 3 inimest ja peale mind tuli veel 2. Samas aga käib meie klassis imelikke poisse nagu Ändu, kes tahabki et teda välja visataks kuna siis ta on lahe ju. Siis ta saab küsida keset tundi 'kas ta vetsu võib minna' ja läheb ostab hoopis kohvi ja tuleb tagasi kõige rahulolevama näoga maapeal, et ta on hoopis lahe. Ma olen täie pasaga in der Brücke.

Kunstkurs
HEA!! Mina ja veel 6 inimest. Minu vanuseid pole. Paberil seisab Kunstkurs schon bezahlt ehk kunstkurs juba makstud, aga sellest 2300 kroonist mis ma maksma pean, pole ma lambanoksigi maksnud. Igatahes on need iganädalased tähtsündmused, sest see on lõpuks üks KUNSTIKURSUS, kus midagi ÕPETATAKSE. Me teeme erinevaid harjutusi ja õpime ja ma olen ülirahul. Ma arvan et on isgei parem, et ma sealt omavanuseid ei leidnud, sest ma saan siis oma keskendumisvõimet sellele tähtsale muule asjale pühendada eksole.

Väsimus
on TOHUTU. Ma sain sellest viimati eile aru, kui enne viimasesse tundi minemist seisin Laila ja Jennyferiga kappide juures ja järsku läksin mingile poisile vastu ja ütlesin SORRI ja siis läksin edasi ja poiss tõmbas mu tagasi ja Siru oli, kes oli mu kõrval või õigemini vastas seisnud juba viimased 3 minutit ja ma polnud midagi tähele pannud ja ma käin ja magan püstijalu. Ootan juba õudusega homset kui muülestõus on kell 6 ja koju ei jõua ma enne 10t arvatavasti.

Hull laupäev 29.10
Hommikul algas kõik YFU kokkusaamisega. Siis läksime veel erinevast rahvustest inimestega linna peale ja Bundesplatzile ja ma arvan et veel viimast korda see aasta saime seal läbimärjaks. Õues oli 24 kraadi ja Eestis sajab lund. Elu on katki. Ma olin rahul, mõnus oli. Nüüd hakkab külmemaks ka vist kiskuma. Siis igatahes leppisime me Tai jennyga kokku,et ta tuleb mu juurde ja ta juba teavitas sellest oma pereliikmeid kuni helistas ta värdjas ja pistis kisama, et Jenny peab KOHE koju minema ja nii edasi. Siis ma olin pettunud ja vältisin Jennyferi kõnesid, et mida õhtul teha ja kell 10 läksin linna et saada hoopis jennyga kokku ja vältisin ikka Jennyferi kõnesid ja siis sain Jennyga kokku, kes sundis mind istuma Tinu autosse, kus oli veel üks YFU staffmember ja siis kuna ma mainisin kolme korruselist pidu Thunis, mitte ideena vaid mainimiseks, pistis Tinu Thuni poole ajama ja üldiselt hommikul kell 07.30 jõudsin esimese rongiga koju.Kusjuures tänu kella keeramisele oli kõik veel tund aega pikem ja ma tahtsin enne ALfrredi ja Mägie ärkamist kodus olla. ROngiga sain ainult rongipeatuseni ja sealt ülesse, selle maa mis buss sõidab 8 mintsaga( ÜLES MÄKKE!!!) ma konkreetselt jooksin ja kõndisin üli kiiresti ja sain hakkama 15 minutiga(MAAILMAREKORD???). AInus viga oli see, et need hullud varajased ei maganud. Nojah,s ee polnud tegelikult midagi ja ma sain öelda tere hommikust ja rääkida kaks sõna ja siis magama minna.

Bern õhtul pimedas
Mu uus SUUR armastus. Igakord peale kunstikursust ma kulutan seal niisama pool tundi....kaloreid vms. Igatahes seeon NII VÕRRATU. Ma avastasin selle enda jaoks üleelmisel nädalal kui peale kunstkursi läksin ma ühle fotoesitlusele. Selle lõppedes oli kell 11 ja mina ja alfred ja mägie kolm ainsat inimest Berni peatänaval. Natuke oli külm ja natuke hakkas Zytglogge kellamäng ja natuke olid tähed ja super ilus. Nüüd saan ma iga kord peale Kunstikursust linna peal jalutada ja vaadata suletud poodide valgustatud aknaid ja imeda sõrmi šokolaadipoe vitriinakna ees. Täna oli eriti spannend, advendikalendrid on Stauffacheri akna peal. Ma seisin seal umbs 10 minutit ja vaatasin ja laulsin peas jõululaule.

Selina ja Mario
läksid lahku.

Kadri
MEES, KIIRE ON NOH.

Ma olen nüüd väsinud ja mõtlen veel kolm korda õudusega oma homsele päevale ja head ööd ja ma ausõna varsti kirjutan ilusamini ja prageu ei meenunud ju ka kõik!