SÜNNADESÜNKAR!

Olen Eestis eksole ja mõtlen, et kuu aja pärast on mul elu kõige kurvem ja igavam sünipäev ja vingun elu eest sellel teemal kõigile. AGA kas läheb nii??KAS LÄHEB?? EI! Sest ma olin õnneseen, et ma sattusin sellisesse klassi nagu ma sattusin ja sellisesse perre ja sellise Eesti Rolandiga ühel ajal Šveitsi. Aa, ja et mul on nii vahva saksa keele rühm.
Eksole, ärkan siis hommikul üles ja teised olid juba kooli-tööle läinud. Ja lähen alla ja hommikusöögi taldriku otsas oli sünnipäevaõnnitlus. Söön ja siis lähen saksa keele kursustele. Jõuan ukse ette ja siis hakkab Ecuadori Emmy kisama ja siis tuleb Tšiili Danny ja nad laulavad mulle hispaania keeles sünkari laulu. Ja mõlemal olid mulle kaardid ka ja emmyl veel šokolaad ka. Ja siis tulvad Jaapani piffid ja annavad mõlemad kaardid ja Emika veel kingi ka ja siis Brasiilia Isadora andis ka kaardi suure ja ilusa. Ja siis tuleb nummi Tai Jenny ja annab mulle ka kaardi ja suure šokolaadi ja Gifty jääb tundi hiljaks ja toob mulle kaardi. Ma olin nagu jumala äksi täis ja õnnelik, sest see kõik oli jumala üllatav. Ja siis saksa keele õpetaja tõi veel suurtes kogustes šokolaadi kõigile ja ma omaltpoolt kooki ja siis nad laulsid mulle saksa keeles 'zum Geburtstag viel glück' ja sõime kooki ja jutustasime ja tairataira.
SIIS lähen ma kooli. Koolis on mõnus. Kõigepealt ostsin endale sünnipäevaks pluusi linnast ja ei läinud füüsikasse,mis on magamistund ja jõudsin hilinemisega matemaatikasse. Vajun klassi sisse jumala ärajoostud näoga ja Dario karjub 'HAPPY BIRTHDAY' ja õpetaja mingi hakkab torisema teemal, kuidas ei tohi tunni ajal kisendada ja siis Dario mingi 'WHO CARES?!' ja kõik pistsid elu eest mulle sajas erinevas keeles karjuma palju õnne ja ma istusin paksu Fabiani kõrvale(muid vabu kohti lihtsalt polnud) ja naersin omaette. Ja saab siis tund läbi ja kõik tulevad ja õnnitlevad ja isegi Amanat eksole. Kuigi see pole vist eriti isegi, aga tänu sellele, et ta inglise keel on 0, siis ma nimetan teda isegiks. Ja siis Jenny selgitas, et kell 20.30 on kõik Bolligen Bahnhofis ja isegi geekid ehk Simone ja Michelle tulevad ja ma mingi JOU! Ja siis elasin ühe ajaloo tunni ka üle ja viisin asjad kappi ära ja läksime siis Andreasega Bahnhofi, sest ta sai treffpunktis sõbraga kokku ja ma läksin Rolile vastu. Ja kuna meie sõprade tuleku aeg polnud veel löönud, siis me rääkisime meie klassist ja piffidest ja jumala lõbus oli. Ja siis ma läksin Rolile platvormile vastu ja nagu arvata oli suutis ta rongist väljuda kõige viimasena ja ma pidin kaua ootama ja üldse eksole. AGA siis me läksime ja vaatasime silla pealt üleujutatud Matte kvartalit ja kõndisime tänava peal ja käisime Migroses ja ostsime mulle vanilje koolat ja siis läksime Bundesplatzile ja istusime maha ja ma hakkasin vee all ringi jooksma ja olin jumala läbimärg. Tauai, kunagi jõudsime koida ka ja polnud jõudnud ukse juurdegi minna trepist üles, kui juba mu nummi Daniel oli trepipeal ja kisas telefon käes ja tuli välja, et mu mõõõõõnuuus onutütar elsa helistab. Ta rääkis mulle kuidas ta oli mulle kodutelfonile väga pika smssi kirjutanud ja herbsile ka targalt selle numbri andnud. Ja ma mõtlesin, et nad on nii head ja toredad ja ei unusta mind.
Õhtusöögiks sõime kodus Rakleteid. Šveitsi speciality, mis on mu jumala lemmik. Ise teed mingis spetsiaalses ahjus justu ja sööd kartulitega ja see on niiiiiiii hea ja frau Matthe oli ka mulle nii eha šokolaadikoogi teinud. Kingiks sain šveitsidialekti sõnaraamatu, saksa-saksa SUURE sõnaraaatu, kinopiletid(siin maksavad need 17 franki ehk 170eesti krooni) neli tükki ja siis veel palju šokolaadi. JA SIIS Dani kinkis mulle sellises nummis kotikeses šveitsi õlupudeli ja naeris ja ta on mu nii väga lemmikvend. Ja siis see mu lemmikvend viis meid kella 20.30 bahnhofi, kus mingi 16 inimest juba ees oli ja kõik kisasid ja karjusid ja tairaraa ja palju õnne ja nii tore oli. Ja mu vend veel luges sõnad peale, et ma ei unustaks, et niikui mul igav hakkab, helistaks ma talle ja nad Marioga võtavad mu peale ja lähme muule peole. AGA mul ei hakanud igav. Ronisime kõgele Bolligeni otsa mäele ja kõndisime maisipõldude ääres(MAISILAPSED!!!)ja tahtsime minna ühte majja, mis on nagu üldkasutuslik ja lahtine ja sleline grillkoht, aga seal oli mingi läbu ees juba. Nii et me üritasime sellest mööduda, aga eriti ei saanud, sest et Roland oli nii populaarne piffide seas ja lõpuks surusime ennast läbi ja läksime edasi ja metsa ja lõkkeplatsile. Seal tegime lõket ja rääkisime juttu ja saksa keelt ja tegime nalja ja siis veel nalja ja sõime kommi ja olime seal kella poole neljani või kolmeni. Siis hakkasime koju minema Roliga ja tegime seda nii kaua, et ma ise ka ei tea. Sest vahepeal me veetsime aega puhates pikali keset asfaltteed ja istudes ja vaatasime linna ja kasutasime ära igat teeäärset pinki. Ja kodus läksime magama.
Kasahhist Amanat pole aga siiamaani saanud üle faktist, et eesti keel on sarnane soome keelega ja 'MIKÄ KUOLUA??'-'HYVÄ'-'VOI VITTO'. Vabandust rumaluste eest, aga nii kaugele oleme me nüüd jõudnud Amanatiga suheldes.

Muidu väärib veel mainimist, et Dario had a little something for me.
Ja et Jenny tuli kapist välja.
Ja et mul oli digikas metsas kaasas, aga aku jäi koju pagan.

LAURA ON STAAR!

Pühapäeva hommikul oli hea nali. Pidime Roliga sööma hakkama eksole ja ta ei tulnud ja ei tulnud ja nii ja siis ma hoopis sõin ära ja siis ta sadas alla ja mul oli igav niisama köögis istuda ja ma hakkasin miljon naljasaja viiendat korda vaatama seda ESTONIA raamatut, mille ma oma perele siia tõin. Ja siis vaatasin ikka kõiki pilte veel tuhandemat korda üle ja ilusti ja korralikult ja naersin jällegi kahe väikse tüdruku üle eelviimasel lehel. Pilt laulupeost noh. Ja siis vaatasin, et oi, nali, see väike tüdruk on natuke nagu mina. Haha, vaene tüdruk kui ta vaid teaks, et tast selline pilt siin on. ja sii vaatasin, et vaene teine tüdruk ka, sest ta on ikka ka paraja jobu näoga. Ja OOO, Ellerheina B-koori riided on ju taga. Nii tore:] Enne järgnevat lauset mainiksin ära, et raamat on välja antud aastal 2005 ja MA EI TEA, miks nad topivad sinna 1998. aasta laulupeo pilte, aga igatahes sellele kõigele järgnes vaikus, minu kehatemperatuuri mingi 100 kraadine tõus ja sellele järgnev shokeeritud seisun kogu päeva, sest et KES ANDIS LOA PANNA MINGISSE RAAMATUSSE NII LOLL PILT MINUST! See on C-KOORI pilt! mu ESIMENE laulupidu, miks nad NII jubeda pildi pidid valima teab küll ainult Jeesus taevas eksole.

Siinkohal tervitaks ka piffi mu kõrbal. Tšau, Annika.

NUR LUSTIG IST ES HIER!

Täiesti pegensis. Viimased kaks päeva on siin taaskord olnud ikka ülespoole tõusvad. Veetase tegelt juba hakkab langema, aga just hetk tagasi hakkas jälle vett taevast alla kukkuma.

Kolmapäev...
Eksole, läksin taaskord oma võrratusse saksa keele õpingurühma. Ja pidin jälle tõdema, et arvatavasti ongi minul maailam kõige parem õpingurühm. Selles suhtes, et tulemused on märkimisväärsed. Jo ütles ühe korra üü ja Danny sai aru, kui ma ütlesin talle geschwister, kui ta küsis kuidas on õed-vennad. See eest pole Gifty(neiu Ghanast ja saksa keeles väga anti-gifty:D) ikka veel kätte saanud h-häälikud ja ütleb pidevalt "IŠ HABÕ AINÕ FRAGÕ"(mis peaks olema "ich habe eine Frage" ja tähendama "mul on üks küsimus") ja kuna ta istub mu kõrval, siis ma ei saa midagi parata, et ma hakkan alati naerma ja ta alati küsib "What, what?!", aga lihtsalt mu meelest on see meganummi, et nad pöörduvad õpetaja poole kõige pealt öeldes "Ursula" ja siis ütlevad veel "mul on üks küsimus", sest nagu hmm, poleks arvanudki, et sul on üks küsimus või midagi öelda, kui sa poole jutu pealt "ursula" ütled eksole. Ja Gifty ongi kõige naljakam tüdruk klassis, sest ta naerab kogu aeg ja arvab et ma oskan tänu pooleteistaastastele õpingutele väga hästi saksa keelt ja vaatab mind kogu aeg sellise küsiva pilguga, et kuidas mingi sõna võiks saksa keeles välja näha. No igatahes, nalja saab üle ühe. Ja ma ei läinud eile jälle kooli ja tulin parem koju peale saksa keele kursusi ja siis oli veel ekstra tore. Tõmbasime Mari-Liisiga endale skype'id ja siis ma sain seletada poolteisttundi igast asju eesti keeles ja vaadata kuidas vahepeal tema msn-ist "haha" või "HAHAHAHAHAHA" vastu ütles, sest tal ju mikrofoni pole. Tunne oli mul tegelikult terve aja selline, et jaapanlased mõtlesid välja mingi geniaalsuse, et nendele kellel ikka üldse sõpru pole, teha kübersõber ehk sulle vastav läpakas ja sina vaid räägi avuti taga ja vaata kuidas ekraanile ilmuvad fraasid HAHA ja hahahaha ja HAHAJhAhahahHAHAHA. Aga samas minu tegi see vestlus väga õnnelikuks eksole:D. Ja siis, õhtu poole, ehk kolmveerand seitse läksime Danieliga Chrisi ja Dominici juurde. Dani pidi veel enne sinna minemist ostma külakostiks Chrisi lemmikõlle kaasa ta lemmikrestoranist ja me tegime siispeatuse ühe silla juures, mille all on Matte kvartal ja Aare, ehk siis see põhiüleujutatud koht. Parkimiskohta oli VÄGA keeruline leida, sest pool Berni oli kogunenud sillalt Matte kvartalit vaatama ja kõik teeääred oli igal pool autosid täis. Igatahes läks Daniel ostma ja ma läksin sillale asja uurima. Pilt mis avanes oli ikka suhteliselt masendav. Nüüd on kaks ja pool päva takkajärgi inimesi evakueeritud ja evakueeritakse KÕIK sealt, isegi need, kes elavad ülemistel korrustel, sest vesi on nüüd nii kaua seal olnud, et on oht, et majad hakkavad lagunema. Ja ma olen seal sillal olnud ühe korra varem kui kuiv oli ja siis sealt kohe paistab selline hästi suur 19 sajandist päris maja, mille ühele tervele seinale on 20 sajandi alguses maalitud šokolaaditahvel ja kiri THE CHOCOLATE FACTORY ja see on ÜLIILUS ja praegu on sellest majast kolmandik vee all. Vahepeal paistsid kuskilt jõevee vahelt autode katused ja igats pahna ujus mööda. Ja see kõik oli nagu mingi kaader mõnest filmist, mis räägib mingi vana ja kuulsa linna langemisest. Sest tõesti, see oli täiesti hüljatud ja ilusad majad sellise kiirevoluga pruuni jõe sees ja oi. Aga no jah, eks kõik laheneb kunagi ja taira. Ja vähemalt süüa saime me väga hästi ja lõbus oli ka:]

Neljapäev...
Saksa keele kursused nagu ikka päeva hommikul eksole. Täna oli Danny mu lemmik. Ta pidi tõlikima mingi lihtsa sõna, aga nagu ikka ei saanud ta eriti õieti oma ülesandest aru ja hakkas mingitiba ajama ja nagu ikka ei saanud me aru mis iba ta ajab. Niisiis kords õpetaja oma lauset, et ta peaks tõlkima selle sõna, aga Danny ajas katkestamatult oma iba ja mulle ja midagi ei saanud aru. Kuna ta ei lõpetanud hetkekski, ei suutnud ma enam pidada ja hakkasin väga täiega naerma ja siis hakkas Gifty ka ja siis hakkasid kik, aga Danny pani iba edasi ja ei saanud arugi, et me tema üle narame ja õpetaja üritas elueest tatähelepanu võita hüüdes "danny, Danny", aga ta ei annud midgai tähele ja lõpuks hakkas õpetaja niimoodi naerma, et pani pea laua peale ja peksis rusikaga lauda ja selle peale danny lõpetas oma podina ja õpetaja taastus ja tüles, et ta niisama naeris, sest ta ei tohiks meile tegelt raskemaks ja kõrgemaks teha barjääri, et me ei julge rääkida saksa keelt veel ja ütles dannyle nüüd inglise keeles et ta peaks selle sõna tõlkima. JA danny hakka själle ibatsema, aga siis tõi kuuldavale võiduka "AAAAAAAAA!" ja teatas "Ich weiss nichts".
Ja siis sai kursus läbi eks ja mul oli koolini tund aega aega ja ma läksin koos Tai Joga ja Jaapani Sayaga trammide juurde, kus tuli välja, et Jo ei tahagi koju minna ja et seal on igav ja siis ta küsis kuhu me läheme ja ohtu etteaimates teatasin ma ruttu et kooli ja Saya läks koju. Ja siis ta küsis Sayalt, et kas ta võib taga kaasa sõita..ja Saya ei saanud sittai aru ja ütles, et ta läheb koju ja jooksis trammi peale ja hõiskas "Tšuus, tšuus", sest ü-d nad pole veel võimelised välja hääldama ja ma ütlesin ruttu Jole, et ma lähen nüüd kooli ja ta hakkas mind jälitama ja ütles et tal on palju aega ja papapapa ja ma olin nii plindris,aga pääsesin vanakurjast ja läksin kooli, et avada oma armastatud koolikapp ja korrastada oma koolimapp. Ja just seda ma tegingi. Ja siis läks lõbusaks, sest mulle tuli meelde, et koolis ikka tasub käia, sest seal on lahe. Jõudsin bioloogia klassi ja teised tulid ka natuke hiljem oma mingist muust tunnist eksole ja tauai eksole. Astub sisse Dario, mu lemmik, ("wie geht's" poiss) ja ütleb "OH! Laura is back with us! Wie geht's?" ja siis tuli Andreas, kes oli endale kolme äevaga uue songzi hankinud, ehk karvasuse maha ajanud ja hakkas rääkima muga teemal, et kas ma juba ootan homset ja oma sünkarit ja pulamula. Ja siis tuli Jenny, kes teatas, et kõik tulevad homme Bolligeni mu sünnipäeva tähistama ja saabuvad umbes kell pool kaheksa Bolligen Bahnhofi ja ma pean siis vastas olema ja siis me läheme KIVI juurde ja hakkame niiZama olema. Ja ma mõtleisn, et ma pole kooliski olnud, e kust see nüüd kõik äkki tuli ja olin rõõmus, et se niimoodi tulnud oli. Ja isegi Amanat, kes oskab inglise keelt nii palju, et kirjutas oma inglise keele teemalisse ankeeti küsimuse juurde, mida ta sellest aastast ootab "I want learn english", ehk ma pole taga eriti suhelnud eks..tegi OHOHOO kui mind nägi ja lubas kindlasti mu sünnipäevale tulla:D Ja ma mõtlesin, et tore.

Cadry tuleb läbi internetti ikka Šveitsi ka


Kadri says:
mis toimub?
Kadri says:
haha, niisama käärisid käised üles?
Kadri says:
kas see on maikaga daniel või?
Kadri says:
DANIEL
Kadri says:
DANIEL
Kadri says:
DANIEL
Kadri winks:
Play "Kiss"
Kadri winks:
Play "Frog"
Kadri says:
MIKS SA MIND EI MÄRKA?1
Kadri says:
KES SEE ON?!?!

Mitte et läbi webcami kõik väga selge oleks..aga see oli mu just restoranist tulnud host-ema:]

THE ONLY WHITE PERSON IN DA HOUSE

Ehk siis jätkuvad minu seiklused saksa keele õppimisega. Aga samas ma õpin jumala palju nendest kultuuridest, sest tuli välja, et Jo ja Jenny polegi tegelikutl Jo ja Jenny vaid hoopis kulgakuhanugha ja munsyfwetri või midagi sellist ja peale seda, kui iga vaneam on oma lapsele mõne SELLISE nime pannud, siis pannakse igale lapsele ka hüüdnimi, millega enamus neid kutsuma hakkab. Näiteks kõik sõbrad ja tairataira. Ja nii on KÕIGIGA eranditult Tais. Samal ajal aga Brasiilias ja Ecuadoris muud moodi rääkida ei saagi kui näppudega vehkides(see on mu oma järeldus) ja jaapanlased naeravad kõige pale jubeda häälega..isegi asjade peale millest nad aru ei saa, ehk siis praegu on juttu enamus asjadest eksole. AGA pole hullu, sest neil on nende üliminiläptopid, mis mahuvad enamvähem taskusse ja kus on loomulikult sees sõnaraamat, nii et siis saab sealt igal ajal lahenduse. Ja Jo..tema jutust saab aru ainult fareehaatre kui sõna oli näiteks Freizeit ja siis õpetaja ütleb "once more please" ja Jo teeb suu lahti, hakkab anerma ja ütleb faarassa ja õpetaja ütleb "nono, it's like Freizeit" ja rõhutab seda kurgu r-i, mille peale Jo teeb gggguu ja proovib uuesti ja tekitab ainult mingi kohutava jorina ja pool kilo ila. Haha ja mina saan ennast jälle laua alla naerda. Ja mu kõrval istub tüdruk Lääne-Aafrikast, kes naerab iga asja peale ja meie grupi teine poiss Danny on koguaeg ta peale vihane, sest ta arvab et ta naerab tema üle, sest Danny tuleb Tšiilist ja on KEEVAVERELINEja oskab ainult hispaaniakeelt ja natukene selgemat ila suust välja ajada kui Jo. Üldiselt ma ei taba ära mis ta räägib, aga vahepal on ka helgemaid hetki. Ja tegelikult pole asi ju nii hull, sest ma sain endale jubaühe pool-sõbranna ka. Taist Jenny, kes on VÄGA ilus ja selline armas tüdruk ja räägib inglise keelt ja nii ja see on mõnus ja ta on tore:) Ja siis üks tüdruk räägib veel väga hästi inglise keelt, see Brasiilia oma. Aga nende kõikide lugusid kuultes on mul nii hea tunne...sest täna näiteks see Brasiilia tüdruk hakkas täiega nutma söögivaheajal, ja nad kõik tunnevad täiega kofduigatseust, sest neil pole siin nagu midagi eha. Neil pole sellist venda, kes neid igale poole kaasa rebiks nagu mul ja nad ei käi üldse koolis ka ja neil on jumala igav, pluss siis veel see midugi, et nad tulevad ikka kõik nii kaugelt. Ja siis maa saan neid lohutada, et nii kui te kooli lähete nii on fun ja kõik juba ootavad ja jumala kahju on neist vahepeal. Aga selle võrra oskan omaolukorda rohkem hinnata ka, sest mul on ju tõesti kõik täiesti superhästi ja ainus asi mille üle ma vinguda saan, on see, et maei saa ju nüüd enam hommikuti värsket apelsinimahla:D ja täna jättis frau Matthe mulle kirja küsimusega millist kooki ma reedel tahan. Hõhõhõ. Nii vahva, sünnipäev on mõnus. Ja laupäeval teeme vist peo ka ja reedeks mõtleb Daniel midagi välja. Ja kui veeuputus sama kiirusega edasi areneb, siis lõpuks Rol ei saagi siia sõita ja siis ma kavatsen Jeesuse(kes olen mina) peale solvuda, aga ma loodan et nii ei lähe.

ja täna saatis INDREK mulle ratesse kirja ja see tegi mind rõõmsaks, sest et Indrek mäletab mind veel:) Minu onupojad on lahedad.

Matte rajoon Bernis, kus elab ka Alfredi vend.
Tulin siia ja ühes Berniga sain ka Veneetsia. Üldiselt võib rahule jääda.

Asjad liikumises üles mäge.

Kaasa arvatud kõige muuga, liigub šveitsis jõudsalt ülespoole ka veetase. Kõik kohad on üleujutatud ja Thunersees tõuseb vesi 5 cm tunnis. Kõik väravad on avatud ja see vesi liigub jõudsalt mööda jõgesid kõikjale laiali. Kaasa arvatud Berni poole Aare jõe abil. Aare jõgi EI OLE enam helesinine vaid läbipaistamtu ja helepruun ja liigub tohutu jõuga. Meie tänane kehalise kasvatuse tund jäi igatahes ära, sest et sild mida me oleks pidanud ületama on täiesti vee all. Jumal tänatud, et mu elukoht kuskil mäe otsas on, kuigi meie veinikelder on täiesti vee sees ja kõik veinid jäävad sildituks ja pahapahapaha. Aga muidugi mitte pooltki nii paha kui vaadata seda, mis toimub ülejäänud šveitsis. Alfredi Bernis elav vend veedab oma pegera aega oma maja kahel ülemisel korrusel, kuna esimene korrus on TÄIESTI vee all. Ja täiesti pole siin ingi sugune liialdus. Vesi on laeni terves selles piirkonnas. Õnneks on neil olemas ka paat ja siis ta saab mõnusalt tööle aerutada. Arvatavasti kolivad nad paariks päevaks alates homsst siia üles Dominici tuppa, aga võibolla ka mitte. Mitmed teed on ka ära uhutud ja koht, kus ma poolteist nädalat tagasi kämpingus olin on praegu meetrikihise vee katte all. Naljakas mõelda, aga noh, eks see suvi siinmail ole nagu ta on. Selline kammajaa on tegelikult muidugi aruharv. Ja suvi pidi siia jõudma septembri keskpaigaks.

Et jah. Ja täna hommikul olin ma pahane, et Danielil hakkab kool aks tundi hiljem ja et ma pean üksi minema nii vara hommikul kooli ja et ma olen nii vähe maganud, aga siis õnneks istus bussi peal veel Nils ja lõbustas mind terve tee! Ja tuli isegi muga bahnhof-tierpark BUSSI peale, mitte ei läinud trammiga nagu me enamasti teeme. Aga bussiga on tegelt mõnusam noh, seal on vähem inimesi. Ja siis oli koos hästi sõbralik geograafia õpetaja ja ütles, et ma ei pea ostma neid õpikuid ja atlast ja saan need laenuada, nii et selle võrra hoidsin 74 franki kokku ehk siis ühe päris suure rahasumma. Ja siis tuli veel välja, et sporti ka pole ja ma olin nii äksi täis ja mul oli neli tundi aega saksa keele kursusteni ja ma sain koju tulla...magama enda meelest, aga nii ei läinud. Kirjutasin siin kirju ja nii. Ja lõpuks asusin teele saksa keele kursuste poole ja smmusin jumala enesekindlalt uksest välja ja buss sõitis mööda ja ma mõtlein RAISK, et see lollakas ei peatu ju ka kui inimesi pole ja milline jobu ikka tahaks 12.48 bussi peale minna ja igaks juhuks jooksin ja PEATUSKI! aga tuli välja, et hoopis Nilsil ja ühel ta klassivennal oli ka sort ära jäänud ja nad märkasid mind ja pistsid kisama ja buss jäi seisma. Juhuu, see oli tore. Ja siis nad mõnitasid mu "SHIT!"nägu kui nad must bussiga mööda olid sõitnud. AGA pole midagi, lõpp hea kõik hea. Ostsin endale siis bahnhofi Migrose take awayst ühed kalmaarirõngad, sest kodus polnud eriti süüa ja mõtlesin jumala tähtsalt, et tauai, nüüd lähen sinna YFU kontorisse, mis asub kuskil ülikooli lähedal. Läksin õue ja vihma kallas ja kalmaarirõngad said natuke märjaks ja vaatasin, et mis seal ikka, veeand tundi on aega, söön rahulikult oma kalmaarirõngad ära ja siis asun teele. Nii tegingi eks ja jumala vale teed olin kütnud mingi 10 minutit ja küsisin paljudelt ja keegi ei teadnud absoluutselt kus mingi selline tänav võiks asuda ja ma olin lootuse kaotanud kuni mulle tuli vastu mingi viisakalt riides parimates aastates mees ja ütles, et ta ei tea ja tõi mu oma kontorisse kaasa kus ta sekretär tõmbas kuskilt kaardi välja ja siis hakkas uurima ja onu tuli ka ja nii me seal siis uurisime ja lõpuks leidsime ja tuli välja, et ma olen jumla mööda rada tulnud. ja ma olin juba hilinenud. Hästi kasvatatud tütarlapsena(EKSOLE!!!) helistasin ma YFUsse ja teatasin, et ma hilinen ja mult küsiti "Do you now know where the street is?" ja ma mingi "yes, yes, sure" ja panin ajama ja jälle mööda kurat. Ja lõpuks helistasin YFUsse ja üks tädi tuli mulle vastu ja ma vabandasin ja häbenesin ennast maa alla ja jäin mingi 25 mintsa hiljaks. Ja astusin siis klassi kus ootas mind ees minu saksa keele rühm. Haha. Üks poiss tshiilist, kes ei räägi ei saksa eg inglise keelt, kaks piffi jaapanist, üks poiss ja üks tüdruk taist, üks tüdruk mingist aafrika jeesussedateab riigist, üks piff brasiiliast ja üks Ecuadorist. Tauai eksole. Ja tuli välja, et nad oskavad täpselt sama vähe saksa keelt kui nende näost näha oli. Sest nende jaoks on ju isegi maailma raskeim asi välja öelda ü-häälikut..või seda kurgu h-d. Aga õnneks andis õpetaja mulle võimaluse minna edasijõudnute rühma, kuhu ma loodetavasti ülejärgmine tund suundungi:D Samas naersin ma ennast nende kolme poole tunniga vähemalt viis korda laua alla. Ma pole kunagi midagi sellist kuulnud nagu see tai kutt oma suust välja ajas ja nende Jaapani piffide naer ja see kuidas vaheajal hakkasin Ecuadori ja Brasiilia tshikk üksteise peale KÕVASTI hispaania keeles karjuma ise hullult kätega vehkides ja Tšiili poiss pani ka vahepeal hispaania keelset jama vahele ja ma mõtlesin vahepeal juba, et asi lõpeb veriselt noh. Hullud naised. Vaidlesid teemal, kas Brasiilia tüdrukul on õigust argentiinlasi vihata.
Siin on täielik hullumaja ja naerumaja üldiselt:D

Ahjaa ja täna tegime kolmandat päeva järjest fondüüd ja see tuli mis sinna poti all pannakse...see ei kustunud pärast ära kui mingi kaas peale pandi ja Alfred ja Daniel küll katsusid Mägiet rahustada, aga ta tõmbas kapist välja selle paki, mille sees on see tekk, millega tuld kustutatakse ja hakkas seda sealt juba välja rebima, et seda gaasiküünalt kustutada ja Daniel ja Alfred karjusid NEINEINEI ja ma olin naerust laua all ja Mägie rebis ja Daniel rebis ka ja lõpuks lasi mägie lahti ja Daniel kukkus maha tooli pealt. Ja ma veetsin oma ülejäänud õhtusöögi laua all naerdes.

GASOLINA!
Justament. Reede õhtul käisime Danieli ja Mario ja siis ühe nende sõbra ja Mario piffiga(Selina) Lyssachis peol. Mina, paha tüdruk, pidin ennast tervelt nädal aega vanemaks valetama. Väga piinlik oli. Igatahes sõitsime siis sinna Mario empsi autoga kohale ja Daniel oli meie autojuht. Mario autoga sõitmine on mu lemmiktegevus kuna siis ta laseb lihtsalt nii kõvasti igasugust mainstream hiphopi ja mingeid Gasolinasid ja Hollaback girle ja üldse..häid mälestuslaule eksole. Ja siis mind tabavad terve autosõidu küsimusd, et miks ma naeran. KES EI NAERAKS KUI AUTOS ÜÜRGAB CANDY SHOP NII ET UKSED RAPUVAD!? Igatahes toimus pidu ühes selises suures laohoones ja oli mingi suvelõputeemaline ja tegelikult veel ka 70ndate muusika teemaline, aga 70ndate muusikat eriti kuulda ei saanud. Vahepeal pidime tränamussi ka kuulama, sest et meile tantsisid NOVADANCERID, MIS oli kohutav! Aga nad ei teinud seda õnneks palju ja tränamuss keerati maha ja lasti grease'i laule ja sii tänaäeva laule ja üldse palju laule. Õnneks, nagu ikka kui ma mõnele SELLISELE peole satun, oli seal olemas ka üks umbes 50-aastane veider mees kauboikaabuga ja nii. Et mitte traditsiooni rikkuda arvatavasti..kuigi ta polnud muidugi 70 nagu Portugalis me kohtasime. Igatahes suutis ta mulle palju nalja teha üksi tantsides võttes pidevalt eriti hoogsaid tantsusamme, mis meenutasid kahtlaselt seda sambat, mida Kraistiks mulle õpetas. Hoho. Ja siis ka line tants oli üks tema favoriite nagu tundus. Ja siis ei pidanud Mario-killuvend enam vastu ja läks tema taha ja tantsis KOOS temaga line-tantsu, mille peale ei pidanud Daniel ka enam vastu ja läks tegi väiksed jalakeerutused koos Mario ja kauboimehega. Ja siis pidin ma Selinale rääkima, et suure tõenäosusega on temal šveitsi kõige naljakam boihvrend ja ta tundus sellega väga rahul olevat. Selina on VÄGA tore. ta on nii sõbralik ja räägib ja me saame väga hästi läbi ja juba siis kui ta ükskord siin käis, juba siis saime. Ja me saime reedel klubipiffe mõnitada ja odavaid maltsasid ja rääkida et nad on jubedad. Õnneks olid kolm meie põhimõnitusalustest poiste tuttavad. Aga no palun...käekott ja bimbosärk ja tõesti, paneme siis jalga nike'i jooksutossud ja ässame nendea ringi ja näitame kõigile. KJDSVAISH.
Igatahes on kutid nummid. Me seisime mingi baarileti ääres eks ja vaatasime novadancereid ja mõtlesime kui jube tränamuss ja siis tuli mingi mees ja ajas mulle käeümber ja seletas midagi sveitsi keeles ja ma mõtlesin appi. Ja Daniel nägi mu appist nägu ja ütles talle kurjasti ja lükkas eemale ja siis tuli Mario ja ajas ta väga eemale ja ütles, et ta ei tüütaks tüdrukuid. Ja mul on nüüd kapid. hohoho, nagu näha eks. Aga tõesti noh, see on tore, et nad on sellised hoolitsevad ja numminummid vms.
Ja eile ehk laupäeval läks Daniel Worbi Barfestile, mille agelimit oli 18 ja ma pidin minema Jennyga linna peale mittemidagit tegema, aga ma hoopis ei viitsinud ja lugesin kodus Potteri läbi jamõtlesin, et mul on veel aasta otsa aega ja siis ainult pidevalt pidu ongi ja Potteri lõpp ei anna oodata.
Ja kodus ütleb Daniel iga peo kohta kuhu ta läheb, et tagasi on ta 11.30 ja ikka me jõuame või ta jõuab kell 3-4. Ja ega see paha pole, sest noh Alfred ja Mägie nagunii ei ärka ja hommikul küsivad millal tulite ja siis et kell 3 ja siis nad on mingi okei. Ja oli teil lõbus? jaa. Okei. Mis täna toimub? Hoho. Ei, nad on tõeliselt toredad.

Eile jäi Yfu kokkutulek meie regioonil paha ilma tõttu ära, aga Stella ja Krik olid Baseliomadega ühel, nii et Roliga ka. Ja ma juba etteteadlikult ütlesin igaks juhuks Stellale Rolandi kohta kiidusõnu ja käskisin teda tervitada ja näe, sattusidki ühele. Ja mõlemad kiitsid üksteist:D ja ma mõtlesin, et nii tore.
ja homsest hakkavad mu saksa keele intensiivtunnid ja homme ei olegi 9-13, mis on kahju, sest siis ma pen hommikul vist kooli minema ja meil on kaks tundi kehalist ja ma ei viitsi sporti teha ja tahan 10 kilo juurde võtta eksole.(ptüi-ptüi-ptüi, et Jeesus(kes olen mina tegelikult)e i täidaks kõiki mu soove).

Der BUNDESPLATZ

Ja üks naljakas asi veel, seoses sellega, et ma elan VÄLISMAAL, pole ma harjunud, et kogu aeg toimuvad mingid hullud kontserdid ja nii. Ja Jennyfer käis just enne minu tulekut Interlkenis ühel festivalil kus esines SYSTEM OF A DOWN näiteks ja varsti tuleb the Offspring ja kogu aeg käivad mingid maailmabändid siin pralletamas. Ohjah, aga see aasta on vist suhteliselt kontserdite vaene nagu mulle öeldi. Lucky me, sest mul naunii pole raha kogu aeg üle eksole!

HÕULI KARMÕULI!
Peetrit küll, aga elu muutub siin iga päevaga aina ilusamaks.
Aga ma ei saa siia eriti midagi kirjutada, sest et eile kirjutasin ma Kadrile käsitsi pika kijra ja ma thaks iia peaaegu sama juttu kirjutada ja eilse kirja põhjus oligi see, et ma ei saanud netti sisse ja ajasin talle seal nii mõttetut iba.
Igatahes, ma hakkan sellesse kohta nüüd tõeliselt ära armuma. Ma armastan meie söögivaheunde..neid 2-3 tunni pikkuseid.Ma armastan olla Berni kesklinnas jalakäijate aladel kui päike paistab ja istuda keset Bundesplatzi maas ja süüa koolilõunaks kalmaarirõngaid. Peale seda joosta purskkaevude all ja oll läbivettinud ja siis kooli tagasi minna ja vadata kõiki neid inimesi ja mõelda mmmmm...see kool pole juba mingi selline tarkurite kool nagu mul eestis, see kool on kool, kus saab nalja ja lebo ja mõnus on. Ja siis kui päike paistab on pool kooli väljas meie kooliees LAIADEL treppidel istumas ja eaaegu kõik suitsetavad, aga no mis iganes. Ja me siis ka istume ja räägime inimestega ja kõik suhtlevad ja kõik on MÕNUS ja rahvast voolab juurde ja minema ja siis käib TIRR ja kõik voolavad kooli tagasi, et järgmine vahetund jälle välja tulla. JA KUI HEA on see tunne, et sa istud koolitepil ja näed kaugelt, et oioi, Siru tuleb või mõni muu Danieli sõps...ja olenemata faktist, et su ümber on umbes 4 tuttavt ja siis ju tavaliselt ei läheneta vms, siis nad utlevad ja istuvad mu kõrvale ja "wie geht's?" GUT GUT GUT!
Aga nüüd, järgmisest nädalast viibin koolist palju eemal,sest et mul hakkavad mu saksa keele tunnid ja need kestavad kolm nädalat..kahjuks. aga vahepeal saan ikka kooli:D Ja inimestega saan ikka suhelda ja nii. See on mõnus. Ja mu NUMMID klassikaaslased... nad teevad mulle järgmiseks reedeks SÜNNIPÄEVA pidu! ja koguvad shampuse raha ja me läheme ühte parki vist ja mõnusmõnusmõnus ja nii tore ja armas neist. Ja ma lihtsalt juba prageu armastan Dariot, kes on tüüpiline armas klassivend..nagu mul Eestis noh. Ta on alati oma kollase nokamütsiga ja ta oskab jõle vähe inglise keelt, agaüritab muga idevalt rääkida ja peale iga tundi hüüab "LAURA!Geht's gut?!" või siis "LAURA!Hast du die Lehrerin verstehen?!" ehk kas ma sain sellest õpetajast aru ja üldse. Täna ta küsis mult, et ma ei suitseta, ega ju..ja siis võttis end kokku ja tegi inglise keelse lause "Don't smoke, be cool" vms ja hakkas ise ka naerma kuna sai aru, et see kukkus veits haledalt välja..eriti arvestades fakti, et meidmbritses mingi 10 suitsetajat:D Ja Jennyfer oma tuhandete peolugudega ja Adreas, kes on 18 j käib mu klassis..sest ta ei tahtnud ikkagi kutsekas käia. Ja kõige selle peale vaadatakse siin nii normaalselt! Aah, just see mulle meeldibki, et siin ei ole eriti seda "eooo, see on juba uncool" teemat..kui mitte arvestada seda, et paksul Fabianil on terve selg kõõma täis:DJa et Simone on täielik USA noortefilmide geek. Aga no mida iganes.
Ja Bern on nii ilus ja nii hea. Ja siin on Aare river, milles on HELESININE vesi ja selle voolus saab ujumas käia ja punased katused nagu Tallinnas ja PEDESTRIAN STREETid...mm..palju poode ja tohutult inimesi. See on lihtsalt liiga hea. Ja Bundesplatz on mu täielik lemmik. Ja Daniel mu BRO on nii mõnus. Ta võtab mind pidudele kaasa ja ma tahangi temaga rohkem minna kui kellegi teisega. Ma mtlen tema ja ta sõpsidega ja täna ma otsustasin ka tema mitte Jenny ja ta boifrendi ja ta bf-i sõpsi kasuks.Ja homme on vist veel üks beachparty, aga sinna läheme Laila ja Andrease ja Jennyga. Ja kallis Kata, peale selle blogi lugemise lõpetamist tea, et mu kirja sul polegi eriti mõtet lugeda.

Täna hakas kool kell 9.40, sest et ma ei võta prantsuse keelt eksole. See oli MÕNUS, aga ma jäin veel hiljaks, mis iganes. Ja siis tulen kella poole kuue ajal koju eks ja vaatan et VOOOU, mis BEMM seisab maja ees. Ma nagu KUNAGI ei oska vaadata et vou, päris lahe auto vms ja ma ei vaatagi kunagi. Aga nüüd oli selline ilus läikiv must lahikäiva katusega madal superilus auto meie maja ees. Ma mõtlen mingi vooou. Läksin üles , vaatan et Danieli jalanõud on juba kodus ja ütlen VOOOU, mis bemm meie maja ees on ja et kas see on selle rikka naabrimehe oma, kes kogub Porchesid. Ja siis vaatab hoopis Chris mulle vastu ja räägib et see on tema auto ja tairataira. Ja siis oli see koht, kus Daniel hakkas naerma täiega ja ma jooksin üles tupa punastama. Ja SIIS läksid nad sellega sõitma, sest Danielil on homme lubadeeksam, ja kutsusid mind ka, aga ma ei hakanud minema no vot. Et siis Laura oli mingi teist korda elus autovaimustuses, mis on küllaltki oluline sündmus mu vaikses elus.
JA ma ei peagi õnneks võtma tastaturschreibenit, mis on kümne näpuga klaviatuuril kirjutamine. Ainult mingi poolklassi võtab selle ja seetõttu oli mul täna ka lõuna kaks tundi ja ülehomme on üldse kolm ja teisipäeviti on mul üldse neli tundi. Ja me käisime jennyferi ja Andreasega lõunatamas Bundesplatzil ja täna ma nii palju ei söönud, kui see teid huvitab eksole. :D

Ja õpikud maksavad siin hingehinda! Siinmaal peab kõik õpikud endale ise muretsema..ehk siis enamasti ostma. Üks õpik maksab umbes 45 franki, ehk siis 450 krooni. Bioloogia õku sain Danielilt sebitud, aga näiteks inglise keele õikute peale läheb mul umbes 100 franki. Ja siis on veel vaja igats õpikuid nii et umbkaudu 300 frankiläheb ikka nendele, võibolla isegi rohkem.

Kui ma iga päev hiinatoitu söömas ei käi, siis mul jääb päevasest söögitaskurahast, ehk siis 10st frangist isegi üle 50 penni(ehk viiekrooni eksole..) üle:D näiteks nau täna viis franki, mis on ju teise päeva söögi raha ka või no. mis iganes.

Ja reedel olen ma lahe, sest ma pean otsustama, kas ma lähen jennyferiga peole ja siis ööseks tema juurde või lähen ma Danieliga peole.

Ja koolis on vahepeal ikka ebamugav ka kui õpetaja üritab mulle midagi öelda ja ma ei saa sittagi aru:D Ja tahaks üldse juba rohkem saksa keelt osata, aga nüüd ma hakkan selle õppimisega rohkem tegelema ka, sest asi on muidu nõme eksole.

TÄNA oli esimene koolipäev.
Ärkasin kell 6.15 nagu ebanormaalsed inimesed kunagi ja läskin koos Danieliga 7.03 bussi peale. Seal ootas meid ees juba Nils ja siis koolitee võiski alata. Bussis ja rongis ma polnud üldse närvis, aga siis kui ma järsku avastasin, et kuradi suur koolimaja vaatab vastu ja ma pean sinna sisse minema ja kõik oli täis inimesi, kes räägivad mingid vales keeles. Aga siis hakkas juba tuttavaid nägusid ka tulema ja ma pidin kell 7.45 hommikul ära jagama, keda musitada ja keda mitte. Siru tegi mulle võrgutava silmapilgutuse ja igatahs läksin ma klassi. Kus kella 10.20ni rääkis meie klassijuhataja igasuguseid asju, enamusest ei saanud ma aru. Ma istusin koos Ühe Jennyferi ja Aliceiga. Alice on selline tydo, kes käib iga vahetund suitsetamas ja Jennyfer nägi väja nagu Avril, aga ta on väga tore. Siis on veel meie klassis kolm nohiktydo. See on ikka jumala naljakas, et kohe on näha juba esimsel päeval, kuidas mingid gruid kujunevad. Kolm noiktydo on nagu USA noortekomöödiast välja stunud nohiktydod. Üks on tugevalt ülekaaluline(mitte et see loeks eks ja ma pole õel, aga lihtsalt filmides on ka nii:D), üks knnab ülenaba pükse ja spordisärki selle all ja üks on lihtsalt imelik. Siis on veel kari poisse, kelle iseloomusid ma pole suunud kindlaks teha. Niik kui ma sisse tulin, jäi silma üks Andreas, kes on väga ilus..ja siis tuli välja, et ma jagan temaga oma kappi. HOhoho. Ahjaa, siin on sellised lahedad kapid ka ja ma kleebin sinna oma sõpsipice sisse nagu filmides ikka:D (ma loodan et andreas ei taha teiste vanemate poiste eeskujul sinna k pornopilte ja postreid kleepida..või siis lihtsalt bikiinides naisi, sest ma neid küll ei taha:D). Tauai, aga see Andreas et jah, ta on väga ilus eks, aga iseloomult vist mitt kõikse lahedam või vähemalt teised jätsid parema mulje. Ük naljakas poisskäis mul poo päeva järel ja küsis kus Eesti on, mis keel seal on jnejne. Siis käib meil veel üks Ahmed-abdullah vms klassis, ma ei suuda nime meelde jätta, igatahes, ta pole kunagi inglise keelt õppinud. Inglise keeles olen ma täielik KUNN. nii lahe.mujal olen igal pool koba, vähemalt üks hea asi.Igatahes, oli meil siis klassijuhataja tund, mis lõppes ära ja siis oli veel aulas tund, kus direktor rääkis juttu, millest ma ei saanud mitte kannigi aru ja big band, mis on TASEMEL(kooli enda oma) mängis jumala lahedat muusikat. See mulle meeldis. Siis hakkas kahe tunnine söögivahetund.
Sain Danieli ja Nilsi ja veel kahe poisiga kokku ja läksime sööma linna. Selgus kibe tõde, et lisa kümme kilo tulevad puhtsalt ülesöömisest, sest mu koolilõuna oli seekord näiteks hiinatoit. HULL HUNNIK, pool jäi järgi. Siis oli veel aga üle ja me läksime Mario juurde ja tegime mulle šveitsi numbri ja nii. Tauai, siis kooli tagasi, sest kell 13.25 algas järgmine tund.
MIS oli Bioloogia. KUS ei olnud ma alguses üldse õnnelik, sest ma sain teada, et õpik maksab 44 sveitsi raha(korrutagem kümnega ja arvestaem, et me peame kõik õpikud ostma). AGA siis sain ma ÜLIÕNNELIKUKS, sest lõpuks sain ma tunnis midagi TEHA, me joonistasime südant ja kordasime erinevate osade nimetusi. Ja ma sian joonistada tahvlilt maha ja KAASA TÕÕTADA! see oli imeline tunne. Edais läksim inglise keelde, mis on MU LEMMIKTUND, sest see on täiesti inglisekeelne. mmmmmmm....Ma saan kunn olla üheski asjas. Te ei tea kui oluline see siin praegu on!!
JA kell 15.10 sai päev läbi. panin paar mõttetut asja oma kappi ja siis teatas mulle üks neiu, kelle nimi on Carmen, et ta elab Ittigenis ja, et me läheme nüüd koso koju. Ja mina sain öelda, EI, ma ei lähe kuskile koju, sest ma lähen linna chillima. Ta ütles ok, ja ma ütlesin see you tomorrow. Ja siis ma mõtlesin tore küll. Ma pean saama Stella ja Krikiga Bundesplatzil kokku, aga ma ei tea kus see on. JA SIIS tuli Jennyfer ja ütles, et ta viib mu sinna ja ma mõtlesin jou, SEE on juba cool:D ja oligi, sest me rebisime juttu ja läheme reedel koos peole, ja se on paha et ma 15 olen,sest klubidesse saab enamasti 16 sisse, aga ma saan varsti 16 eksole. Nii et see pole mingi probleem. Läksime siis Bundesplatzile ja see on jumala lahe. Tänavakivide vahelt tulevad purskkaevud ja nende vahelt saab läbi joosta ja vallatusi teha ja Vahetasime Jennyferiga numbreid ja ta tõmbas uttu ja ma sain Stella ja Krikiga kokku. MIS OLI NII HEA!!
Ma sain eesti keeles rääkida, nii et ma rääkisin vahetpidamata ja väga kiiresti, nii et ma arvan et kumbki ei saanud sittagi aru. Läksime H&Mi et natukene shopata, ma hoidsin ennast tublisti tagasi, sest et ma elan siin ju aasta otsa. Ma oleks kõik tahtnud ära osta. Ja me olime seal nii kaua, sest me pidime pidevalt peatuma, et mu juttu kuulata, et jah. Mõnus oli. (Aitäh Stella ja Krik).
ja siis läksin koju, kella poole seitsmeks, siin polnud kedagi. Siis varsti kohe tuli Daniel ja siis ALfred ja siis me rebisime süüa ja ma naersin ennast laua alla ja Mägie pole siiamaani tulnud.

Ja see oligi peaaegu täpne ülevaade minu päevast. JOU.


+41792942544
http://www.gymkirchenfeld.ch

Et Interlakenis sai tube'itud siis täitsa üle ühe korra.

Ja Alfred pani ikka hullu ka, et ma ei peaks igavlema ja saaks ikka õiget sõitu. Juhuu.

Muidu siiamaani olen jõudnud kahele peole. Esimene oli Habstettenis ühe Nilsi sünnipäev. See oli väga tshillerdis. Sain tuttavaks mingite Bolligeni inimestega ja jumala hästi sain läbiühe Saraga. Kõik jõid kogu aeg palju veini ja õlle ja shampust. Väga vahva oli.

Eile käisime Dani, Mario(danieli parim sõps), Siru ja Mathiasega Thunfestil, mis on nagu mingi hull pidu, mis hõlmab kogu linna. Ja me käisime seal CLUB HAVANNAS(kallis eestimaalased, eriti klassikaaslased, siinkohal tervitaks teid), mis oli nagu mingi mainstreami hiphop koht, kus lasti täpslt sama muusikat, mis Portugaliski. SEE OLI NII HEA. Ja siis me Marioga panime hullu ja tantsisime ja laulsime hullult ja värki. Jumala lahe oli ja Mario on hullult lahe ja sõbralik ja nii.

Siis on veel jumala lahe see, et me käime igal pool mingi mina ja poisid ehk siis mina ja Danieli sõbrad ja kõik kogu aeg muretsevad mu pärast. EIle ka autos Mario tegi akna lahti siis hakkas et "are you Ok?", "Is it too cold?" jne..siru ütles "I'm cold" ja Mario ja Daniel hakkasid lihtsalt naerma eksole. Ma ei tea, jumala tore.

Ja esmaspäeval hakkab kool, aga mu tunniplaan on suht ha mu meelest. mu õhtupoolikud on kõik vabad. jateisipäeval on aint viis tundi ja nii. Esmaspäeva tahan SHOPATA ja ma saan stella ja Krikiga kokku. Vuhuu. Natukenegi eesti keelt rääkida. Ja mingi päev lähen Rolandi juurde filmi vaatama ja eesti keelt rääkima ja nalju kuulama.

Alates švetsi tulekust olen ma veetnud enamus aja interlakenis oma perega kämpides. Siia jõudes magasin ma uues kodus täpselt ühe öö ja siis tõmbasime kohe uttu Thunersee äärde. Kodu on väga ilus ja seline armas. Mu 21-aastase venna parim sõber Cris kujundas spetsiaalselt minu jaoks hästi armsa toa ja dominic ostis mulle maailma kõige parema teki ja padja.
Igatahes siis Thunersee ääres on täiesti tapvalt ilus. Kikjal on valged mäetipud ja siiska mitte valged eksole. Ja järve vesi on läbipaistev ja helesinine ja VEERI BJUUTIFUL! Neil on Thunersee ääres oma mootorpaat, veesuusad, windsurfingu asjad, tornaado ja tube. Ehk siis palju veesporti. Siiani olen ära proovinud veesuusatamise ja tubeimise, mis nõuab ka palju jõudu, aga teisipäeval tegi Alfred mulle täiega hullu sõitu ja ma kukkusin vette alles peale umbes kümmet minutit ja sain kiita:D Ja veesuuskadega sain ka püsti aga ei jaksanud eriti süita. Dani pani see eest hullu ja sõitis ühe suusaga. Jee.
Kämpimisst veel nii palju, et oleme jõudnud seal ära pidada ka Alfredi ema 81 sünnipäeva, mille puhul me käisime restoranis ja ma sian sugulastega tutvuda. Rämedalt süüa ka. Järgmine päev läksime Trudi ja Danieli ja Mägie ja Alfrediga tripile ja sõitsime aururongiga või mis see ka poleks ja tavalise rongiga ja postautoga, mis läks keset tunnelit katki.
Nalju on saanud ka täiesti üle ühe. Alfred on hullult muhe mee,s nii et temaga on kogu aeg naljakas ja Danieliga saan ma ka jumala hästi läbi ja juttu jätkub. Üks päev panime kella kolmni välja rääkida ja ma olen jumala unine, sest et kogu aeg mingis vales keeles rääkida ja veel valemast keelest aru saada on jube. Ja mõtted muutuvad juba vahepeal inglise keelseks. Aga mulle meeldib, et Danieliga saab lahedalt rääkida ja et täna me läheme ühe ta sõbra sünnipäevale pidutsema.Haha.
Samas tahaks õudselt koduseid ikka ka näha ja neile kõike seda näidata ja et kõik näeksid kui faking ilus siin on. Ja ma tahaks eesti keelt rääkida rohkem, mite kirjutada, aga RÄÄKIDA. Kurat, Roli peab varsti siia tulema. Mul igatahes lubati ka sõpru siia kutsuda ja ise uttu tõmata. Nojaa.

daniel, mu noorem kena vend. Ülivahva poiss, teistest näete pilte homme või millalgi.

tegelikult veetsime me Rolandiga aega terve aja üksteist pildistades. Lennukipildid tulid kõige lahedamad. Neid oleks kahju siia üles panna kohe.

Et siis lennukisõit oli piisavalt perverssne. Roland naerutas mu tooli allaja oli muidu ka tüütu. Haha.

Et loodan, et neid eesti perverte näeb ikka varsti jälle.

Vahepealseks informatsiooniks nii palju, et ma olen vist liiga tropp, et alustada pakkimist, olenemata faktist, et ma sõidan üleülehomme.