YOU DON'T HAVE TO BE COOL

Ja selja taga on täiesti ülivõrratu nädalavahetus ja nädala kaks esimest päeva ja miks see vaheaeg juba tuleb ja miks see kadri juba ei tule?!

UIII, mul läks vist see jöulumasendus varem üle kui YFU meelest oleks pidanud minema. Tegelikult ma ei mäletagi millal mul üldse jöulumasendus oli, mida lubati. Üks esmaspäev oli küll massimörva läbiviimis tunne, aga muidu on ju köik jumala hästi olnud.
IGASTAHES.

laupäeval pidin ma minema Thuni YFUga uisutama, aga ma istusin kogemata sellise tropi rongi peale, mis peatus iga viie minuti tagant ja ma s¨öitsin Thuni umbes tund ja veerand poole tunni asemel. Seda vöis nimetada hilinemiseks. Siis ma olin Thunis ja taevast sadas paksu lund ja ma ei teadnud kus YFU uisutab ja siis ma parem helistasin oma vennale ja käskisin tal autoga Thuni söita. Siis seda ta täpselt tegigi! JÖULUMEELEOLU VIST! miskit muud see olla ei saa ju... vöibolla on ta lihtsalt peast segi. Senikaua kuni ta söitis käisin ma veel paaris poes ja ostsin mitte midagit ja siis kui ta tuli olin ma nälga suremas. Önneks me pidime minema mingisse poodi, et Daniel saaks osta mingit alkoholi odavalt ja siis ta ostis palju MandMsi ka oma kokteili jaoks, aga pärast tuli ikka ilma MandMsideta kokteil, sest ma söin kogemata köik ära.
Laupäeva öhtul sain ma aga jälle tuus olla. Minu paraleelklassiöel Rhianal oli sünkar ühes väikses klubis, mille ta üüris. Kutsutud oli jumala 100 inimest ja siis kui me sinna jöudsime oli kohal jumala 50 ja seal ei toimunud suurt midagi. Mina ja Laila ja Alice ja Jenny ja Tegan mötlesime siis et pask küll ikka. Siis tantsisime natuke ja järsku tuli mu paraleelklassivend Damian minu juurde ja kutsus ühele teisele peole ja mina hea inimene ütlesin, et nii ikka ei lähe, et oleme Rhiana sünkaril ja siis lähme niimoodi ära. Poole tunnipärast ma mõtlesin ümber ja muutsusin halvaks inimeseks, kellel oli hinges tõesti halb tunne, et me lahkume, aga ega midagi teha ei olnud. Kui nüüd aus olla, siis oli ikka midagi teha. Et oleks ju võinud sinna igavlema ka jääda, aga polnud sellist tuju peal. Pealegi Rhiana polnud ka eriti õnnetu, ma arvan! Siis alguses pidime minema kolmekesi, aga lõpuks tuli mu neljasklassiõde Laila ka("ma ei tule!!ma ei tul ausõna! ma ei saa tulla! sorri! OOTA MA TOON OMA JAKI!). Niisiis me läksime kõik Teisele peole. Teine pidu on selline pidu, mis on muidu niisama pidu, aga kuidagi on väljakujunenud hoopis meie kooli peoks, sest enamus meie kooli inimesi on seal alati kohal. Seekord oli see aga eriti rahvast pungil ja kohe tore oli. Dänu ja Märu ja Nils ja kõik sellised mu venna sõbrad olid ka kohal. Seda võib nimetada ISEGIKS. IGATAHES, mis aga tähtis on, on see, et see oli jumala võti pidu! Võti pidu selles mõttes, et ma sain tõesti üle enda jaoks keelebarjäärist, ma ei vaiki enam, ma suhtlen umbes poole rohkemate inimestega meie koolist ja üldse. Oi elu on tore. Homme on jõulud ja masendus veel ei ole maandunud mu pea sisemisel pehmemal osal! Ja siis me tantsisime tõesti jumala segaselt seal seekord, ise ka ehmatasin ära hoho. Teeme trenni, teeme trenni. Õnneks olen ma õnnelik, et ma olen vendadega peres, sest nad on jumala kasulikud... Kui mingid ümber trikoomaterjalist D&G pluuside ja playboy vöödega mehed(parimal juhul ka päikseprillidega) ümbere hüppama tulevad, siis alguses ma olen kindel, et "JEE, KARI PEDESÕPRU!!!!UII", aga pärast tuleb välja, et nad on ootamatult sirged, siis tulevad mu agressiivne vend ja Mario ja hakkavad kõiki ebapedesid eemale peksma ja siis lähvad jälle minema et vahepeal tagasi tulla ja ebapedesid eemale peksta ja siis lõpuks kell 3 või 4 tulid ja ütlesid, et nüüd lähme taksoga koju. Ja siis seda täpselt me tegimegi.
Mu lemmik osa pühapäevast oli, et magada sai 3 tundi. See oli tõeliselt nunnu. Aga miks sai magada 3 tundi?? Sest Laura peab ju käima iga pühapäev MÄGEDES SUUSATAMAS. Mida? kas Kuutsekal??tegelikult mitte. See kord siiski 3200 meetri peal alpides täiesti sinise taevaga kaugelt paistmas Matterhorn. Ahjaa..ja üleval oli -20 kraadi ja raske hingata kui kiiresti sõitsid. See oli hästi huvitav, pole kunagi nii kõrgel mäest alla lasknud. Alguses me sõitsime terve aja seal, aga siis hakkas natuke külm ja pea valutama ja siis läksime alla poole. Ma pidin taaskord avastama, et ÄRA KUNAGI RÄÄGI SHVEITSLASTELE, ET SA OSKAD SUUSATADA. Nad vastavad arvatavasti, et "nad küll eriti ise ei oska.." ja siis mine nendega mäele!! Daniel, kes ei pidanud eriti ilusti suusatam, küll aga kiiresti, sõidab nagu Jeesus kristus ja alfred...oi jeesus jeesus. Mul oli jumala piinlik. Õnneks suutsin ma korda viia ka täiesti ootamatult laheda triki. Ma nimetan selle varsti enda spetsialiteediks, sest täpselt kolm aastat tagasi, tegin ma sama triki, aga vanade suuskadega ja lumepragis(siis oli joanna kõhuli maas ja naeris). Nüüd, kolm aastat hiljem, uutes riietes, all uhiuued suusad, kordab Laura uuesti oma võimsat trikki.
"paraleelnesuusk"
autor: Laura
star:Laura
asukoht: Kui ühelt rajalt teisele sõidad on vahepeal paksem lumi...
eellugu: ALfred sõidab paksemas lumes ja näitab liiga hilja, et NÄE, LAURA, KÕRGEM KOHT
trikk: Ära reageeri teiste kõrgema koha märkustele. Ole enesekindel, sa lähed ju hüppesse. Mõtle kõik mitu korda läbi. Hüpe tuleb. Sa oled juba hüppel. JA SA HÜPPASID!!!
milles on võti? suusad jäid hüppe peale täpselt paraleelses asendis maha ja sa lendasid kolm meetrit edasi näoli lumme.
Jumala ebapiinlik on siis ennast teistpidi keerata ja näha ainult paksu lume vaipa oma näos ja kuulda ALfredi hüsteerilist naeru ja kotis sahistamist, et kaamerat otsida ja kirjumist et ta seda imepärast trikki lindile ei saanud. Esimene mõte mu peas...KUs mu suusad on??? Kasutades oma kindaid(vähemalt need on mul head) kojameestena, saab lumi prillidelt pühitud ja suusad, mis peaaegu et lehvitavad, vaatavad oma rõõmdalt kaardus otstega vastu sellelt peaageu olematult künkaservalt. Pärast sellist kukkumist oli päris kõva istetõstukilt jälgi vaadata... mõõtsime sammudega ära ka, et kui hea matsu ma siis panin...ja hüppe jalamilt pea lõppu oli kuskile 3 meetri juurde....ma ikka hooga tulin ju!
Pärast sõitsime Dänuga offi ja ta näitas mulle kõikjal künkaid ja ütles "näe, sinu sõbrad ka siin" ja mul oli hirm küll vahepeal nahas, et äkki jutub jälle, aga ei juhtunud õnneks!

Koolinädal läks ka jumala lõbusaks kätte. Järsku ma ei tahtnud enam üldse, et vaheaeh tuleks. Kõik läks nii heaks ja ma hakkasin nii paljude inimestega suhtlema. Esmaspäeval tuli välja kurb tõde, et oli mõttetu mööda pidu ringi käia ja Lucat otsida karjudes LUCALUCALUCA, sest teda polnudki peol. Ja kehalises käskis õbi vana kõbi teha kõigil korvpalli testi ja kahesd paarid ja me pidime olema ühe paraleelikaga koos ja see oli tore, sest Anja tuli ja ütles "oleme" ja tuus. Ja siis Anja on hästi tore ja siis Märu potensiaalne girlfriend(thanks to me:D). Igatahes, Anjaga me käime peale kooli linnas ja sööme ennast starbucksis paksuks.(mu elumoto on: kui tagasi tulen, küll alla läheb). Tänu sellele, et oli enne vaheaega viimane nädal, olid kõigil niikuinii pohlad peal niisiis kukkusime me Ivoga arvuti klassi ukse juures õpetaja kaustiku lauale otsa suurel lahingumöllus parema koha eest; niisiis kinkis inglise keele oskamatu Amanat, keda inglise keele õpetaja ei salli, lepituseks õpetajale kaardi pildiga Kasahstani suurimast kaubamajast; niisiis tõusis Ivo keset tundi püsti ja läks Luca selja taha ja tõmbas ta bokserid kõrgele üles; niisiis karjus füüsikanärvihaige õpetaja mu peale, et ma ei olnud nõus tööd ära andma ("NÜÜD SA SAAD ÜHE" - "olgu"- "OLGU, sa SAAD ÜHE"-"mulle ei loe see midagi"- "SIIN ON NÜÜD ÜKS"-"schon gut, danke"- "MINE VÄLJA") Gaad,mees, jõulud on, ei maksa vahetusvenelaste peale kisada.

Neljapäeva õhtul pidasime me perega jõule, sest Trudi, vahetusvanaema, ei tule suusatama meiega Leukerbadi ja me tahtsime ikka temaga ka pidada. Esimesena sain paki, kus sees oli igast asju, mida nad ostsid interlakenis olemise ajal ja nüüd mulle kinkisid+kaart, mis ütleb, et mind ootavad uued suusakepid(ma vajaks parem uusi klambreid vist:D). Siis sain Trudilt 50 franki(ta kingib iga aasta lastelastele 50 franki). SIIS tulevad Dominic ja Christian(ta geisõber) ja annavad mulle kaks pakki. Ühes on palju igast bodyshopi asju ja teisega pidi vaeva nägema et ümbrist ära saada...siis kui sain tuli suur valge pakk välja kuhu peale oli kirjutatud SWATCH. ma mingi MIDA KANAPERSET??? teen lahti JA OLIGI SWATCHI KELL!!! Siuke geivend mul ongi ja tema geisõber ongi ka siuke: ) ma olin eriti õnnelik! Siis tuli mu lemmikvend Dänu, kes oli näinud vaeva. Hoho. Kinkis mulls schweizerdeutschi raamatu, AGA ta oli sellest teinud special editioni! Ehk siis kõik roppused oli markeriga välja toodud ja oli ka juurde lisatud paar pärlit. Siissain ma hunniku shokolaadi trühvleid...pole üldse paha+ veel mingeid imelikke sokolaadi komme mis on hästi suured. Ja siis tuli alfred ja andis mulle paki. See oli koomiksiraamat ühelt tema lemmikautorilt. Mis teeb asjast asja on see, et neid raamatuid ei müüda enam umbes 20 aastat ja ta ostis selle phelt kollektsionäärilt. Uii, ma olin üliõnnelik üldiselt kõige üle: )

Aga olgu siis! Homme varahommikul sõidame oma Ferienwohnungisse Leukerbadis ja rebime nädal aega suuska sõita. pühapäeval tulen ma berni tagasi et minna kadi töö juurde peole ja esmaspäeval tuleb mu Kadri siia. Selle pärast on küll piss püksis juba!

Tschüss und Frohe WEihnachten: )

ei leidnud ja n��d anna jansa peksa

Otsin lume alt kulda

EVERY YEARS JAMES!JAMES!

Tahtsin teile jagada informatsiooni Güntherist. Asi on ikka jumalast kaugele läinud. Eile MTVst tuli ka Kevini vastane lõik ja MTV helistas Güntherile ja näitas vana hea Güntheri nägu praegu ja ta naeratus on endiselt sama särav!

Eelmine neljapäev juhtus täiesti enneolematu ja täiesti võrratu asi. Ma sain HEA HINDE! ja mis aines??? SAKSA KEELES. ossa vana tuss. Ma olin jumala õnne täis. Meil oli 2 tunnine kontrolltöö. Kõigepealt me pidime lugema 2 leheküljelise reportaazi ja siis seda analüüsima ja tooma välja selle eripärad lauseehituses, lausestiilis, sõnade valikus ja sajas erinevad muus asjas + veel tooma välja kõik allikad kust ta arvatavasti oma informatsiooni sai ja siis veel võrdlema reportaazi ma ei mäleta millega. Ja siis eelmine neljapäev siamegi oma tööd tagasi ja ma sain 4,5!!!! nagu mida põrgut?! LAURA SAI 4,5!!Ehk siis siinmail on parim hinne 6, aga ma poleks elusee soodanudki, et mul nii hästi läheb. Ja klassi halvim oli 2,5 ja ma sain nagu jumala hea hinde ja mul jumala hing tantsis sees enamvähem. Hoho.
Selle peale ma läksin nii tähtust täis, et ma otsustasin reede hommikul parem mitte kooli minna ja magasin ennelõuna sisse peas oli ainus mõte "kui kadi nii teeb, siis ma võin ka"hoho. Siis pärats läksin muidugi korralikult kooli, sest ega ma mingi looder pole.
Õhtul kell 7 alustasime Kadiga reisi Klostersisse Janikale külla. Sinna mägede maale jõudsime kohale umbes kell 11. Meie rongisõitu suutis ilmestada Kadi Julge, kes vaatas aknast välja pilkasesse pimedusse ja nägi, et me sõidame mingi kõrge ääre peal ja enam ta sellest üle ei sanaudki vaid aina ütles "appi, appiappi" ja niimoodi. Ja Janika juures oligi palju lund!!!! see oli niii ilus ja siis me läksime viisime oma reisikotid tema koju ja sõime Eesti leiba ja Eesti suitsuvorsti. Janika kogu aeg utsitas meid tagant, et me peame juba minema tema mingite inimestega kokku saama ja siis mingisse suurde telki, sest Klostersis oli ju suur pidu. Sinna me siis suundusimegi kusjuures terve tee sain ma oma tenniste peal alla libiseda juhuu. Seal telgis oli palju inimesi, kellest suurem enamus olid poolesajandi jagu vanemad kui meie ja isegi kui polnud, ei takistanud see neil laval tantsimast mingeid keerutamistantse. Me eestlased ei saanudki ju tantsida, sets me keerutamistantse ei oska. Igatahes saime me natukene tutvuda Janika sõprade ja tuttavatega ja niisama juttu rääkida ja siis külma õue minna ja ennast teise mingisse kohta libistada. Ahjaa, märkimisväärsed sündmused telgis olid kindlasti ka need, et seal lasti afterski laule(blbalbalabla DER HIMMEL lass blabla...emme tead küll, see mida Kalev laulis Söldenis kaamerasse). Vahepeal me siis libistasimegi palju ja janika võtsime ka vahele ja lõpuks umbes kella 4 läksime koju magama ainsa vahega, et mina ka kadi ei jäänudki kohe magama vaid hakkasime hoopis juttu rääkima.
Hommikul ei äratanudki mind Janika võrratu aknatagune Alpi kirik. Kadi aga äratas küll. Hoho, need on need esmakogemused(mina kolmekordne kogenu saan siin kelkida). Siis vaatasin aknast välja ja oligi TÄIESTI SININE taevas. Täpselt selline tumesinine veel ja kõik pilved olid jumalast Rootsi ära läinud! Mina mingi jumalast õnne täis sellepeale. Hommikul me veel mõtlesime süüa ja siis lugeda võimalikult palju eesti keelseid sopaajakirju. Tuli välja et piffile Paula modelliagentuurist ei meeldigi kõige rohkem porsche(küll aga Audi A6 ja A4!!!!). Ootan juba pikisilmi järgmist Kroonikat, sest äkki saan siis Moonast lugeda! Kui me aga õue läksime, siis läks jumalalõbusaks. Lund oli nii palju, et Bern pole ühe aastasajandi jooksul ka nii palju lund näinud ma arvan. Kõndisime mööda ühte suusamäge üls ja lasime siis jälle alla ja tegime endale lumesõbrad ja viskasime siis neid üksteisele, et vägev pilt jääks. Ei jäänud vägevat pilti kahjuks. Aga ega Janika meile soojemaid asju ka selga ei andnud ja siis käskis mul kogu aeg mäest üles ja alla joosta ja kõige otsa veel pikali visata. Käisime ühes suusapoes ikka ka ja vaatasime kuidas iluaid kiivreid tehakse ainult väikestele lastele. Kui hakkas juba pimenema, siis me läksime tuppa tagasi ja varbad hakkasid valutama, kuna augulised tennised ei hoia sooja. Janika paksud kassid tulid ja tahtsid meid tappa ja siis me põgenesime nende eest(tere tali, ühel pole poolt kõrva). Lõpuks me otsustasime ka süüa ja siis täpselt seda me tegimegi, et peale seda uuetsi õue minna. SIis oli juba pime ka ja olukord hoopis teine, nii et ma olin sunnitud kõiki oma eelnevaid tegusid kordama ja uuesti end lumme heitma. Kui sa lamad aga parklas pikali suust ja ninast tulemas välja auru, tuleb paratamatult auruveduri tunne peale. Teised seda ei tabanud. Teised ei tabanud üldse mis mul viga on. Teised arutasid, mis mu veres voolab. Janika skooris. Voolab lumi.
Kui kiriku kell peksis pool üheksa, siis istusime me kadiga juba jumala rahulolevatena Klosters-Landquart rongis ja rong lõi aurud sisse. Kadi siis mõtles, et võiks ikka juba pileti väöja ka võtta. Üks paha asi oli ainult. Piletit ei olnud tal enam. Ütleme nii, et see oli üks päris paha asi, millele lisandus mitu pahamaigulist järeldust. Kui Kadil polnud enam tema piletit, oleks ta pidanud maksma umbes 700 krooni Berni jõudmiseks ja Bernis elama veel edasi ilma oma kõikide piletiteta. Kui nüüd kontrolör tuleb, siis peab kadi maksma kas 800 krooni sulaaha või pärast 1000 krooni kui 800 krooni kohe kuskilt võtta pole. Kadile see idee eriti ei meeldinud ja siis kontrolör ikkagi tuli ja siis pidi natuke saksa keelt kasutades ütlema, et pilet jäi maha. Murdsekundi jooksul olime rongist maas ka meie ja avastasime end keset mignit mägismaad mingist muust peatusest kus me olime ainult kahekesi kui mitte arvestada ka seda lustlikku vana puumaja. Me ei arvestanud teda igatahes. Õnneks sõitis varsti kohale sinna Janika oma vahetusemme ja Kadi mahajäänud piletitega ja me läksime ruttu autosse ja Janika vapper ameerika soost vahetusemme alustas rallit selle rongiga. Kimasime siis mööda mägiteid ja kuradi ilus oli alla orgu vaadata eriti aga siis kui orgudel olid veel linnad, mis avaldusid tulukestena (ERAGON ON JAH!). Lõpuks läks pinge nii suureks, et janika ütles, et ta hakkab nüüd küüsi närima, aga õnneks ta suutis oma tähelepanu ikka veel ka sellele pöörata et järsku tuli orus ühest tunnelist välja rong ja ta pistis kisama DER ZUG DER ZUG DER ZUG. Janika ema võttis nende autolt viimase välja ja sai meid siis ühte peatusesse maha pandud ja rong jus tuli ja me jooksime üle gleisi ja saime rongile. Jumala kogemata istusime samasse vagunisse kust me enne maha olime tulnud. Sellega seoses sai üks Junge mingi ajukahjustuse, sest ta ei saanud üldse pihta mis toimub ja vaatas vaheldumisi peatuse nime ja kella ja rongi ja suunda. Kontrolör oli aga nii äksi täis, et üritas igal võimalikul juhul meie pilke vältida. Lõpuks saime rongi ka vahetada ja kadi viis mu närvirakud peaageu täielikule lagunemisele kui ta kommiautomaati 2 frangist pani, mis e tahtnud sinna minna ja lõpuks pidime me kaks korda ilma asjata üles perroonile jooksma kuna ma olin kindel et rong tuli. Igatahes lõpp hea kõik hea ja kadi sai oma kommid ja rongile jõudsime ka. Zürichist Berni sõitsime me igatahes sellisel rongil, kus meie kõrval istusid kaks natsist tädi, kes ei mäletanud, et saksa keeles öeldult "palume mitte suitsetada" tähendabki "palume mitte suitsetada", aga arvatavasti olid nad lihtsalt liiga rebelid, et seda kuulata. Permanentselt suitsuhaisu sisse hingates hakkabki tunduma, et see nii peab olema, nii et minu närvidele hakkas hoopis tädi, kes istus mu taga ja oli purjus ja karjus terve aja JAMES!JAMES!ja hakkas siis liialt naerma, et oma nalja lõpuni rääkida, nii et alustas otsast peale JAMES!JAMES!ja siis läks asi jälle käest ära, nii et otsast peale JAMES!JAMES! Õnneks hakkas kolmandal korral asi edenema...JAMES!JAMES!EVERY YEARS! aga siis läks jälle liiga naljakaks kätte ära nii et tuli veel paar Jamesi ja ma muutusin talle oma Eragoni raamatuga juba ohtlikuks, sets mul oli kindel plaan see talle suhu kinni lüüa. Ma lubasin küll Kadile, et peale ühte Jamesi veel, ma teen selle ära, aga julgus hüppas alt ära. Peale seda kui ta veel kaks korda jamesi nime oli suutnud öelda ühe minuti jooksul läks kadi teise vagunisse vabu kohti otsima. Meie vastas istuv neeger naeris pissi püksi vist, aga ega mul endal ka palju puudu ei olnud. Kadi tuli tagasi ja ütles, et me saame lahkuda ja siis täpselt seda me tegimegi. Maandusime viimases vagunis(loe:kõige rebelimas vagunis), kus me saime tavasuitsu asemel higata sisse kanepisuitsu. Ehk siis seal istus kümmekond jumala hipirebelit, kelle poolkinni vajunud silmadest võis lugeda "chill, chil, chill chillout maan PEACE!!!". Ühe korra sai ainult üks piff elu peale natuke vihaseks kui üks srilanka soost maiustustekäru juht põgenes eelnevast vagunist pärit natsi eest(jah selle sama, kes seal suitsetas). See piff karjus nagu ratta peal ja srilanka mees pani oma saksasrilanka keeles vastu. Kõigepealt sai hipipiff natsi peale vihaseks ja karjus talle kurje sõnu, aga siis sau srilanka onu peale ka vihaseks ja karjus "persse sa räägid seda saksa keelt" või midagi sellist ja siis mul tulihirm jumala peale. Õnneks kella 1 ajal olin ma juba turvaliselt kodus.
ET ärgata järgmine hommik kell 8 ja minna suusatama! Suusad ja bleidid ja saapad juba ootasid mind auto pagaasnikus ja siis veel panin ennast valmis ja siis me läksimegi mägiega. Ilm oli jube ilus ja kuna see mäesuusakeskus oli enamasti varjuküljel oli maas jumala puuder ja sai sõita jumala offi. Mu uued suusad veerevad ka hästi ja keeravad paremini kui eelmised, mis on natukene imelik ja harjumatu, aga küll äraharjub. Suusatada oli veel parem kui ma mäletasin ja see tunne, et ma saan lihtsalt suvaliselt mina pühapäeviti kuskile 1800 meetri kõrgusele sõitma oli päris päris hea. Õnneks aga suutis seda rikkuda see, et erinevalt minu päris emast, ei ole mägil SPYDERI suusakostüüm(tsau, emme, sa oled nummi: )!) vaid umbes eelmisest sajandist päris kombekas!!!! Oi appi, minu laup läheb ka indiaanlase laubaks, sest ma pean lihtsalt pidevalt seda kostüümi nähes endale käega vastu laupa peksma. Aga ma pigistasin silma kinni kuigi see oli raske ja minu mäestallasõidu lõbu, ei suuda miski rikkuda!
Esmaspäeval mõtlesin, et läheks kooli ja esmaspäeva õhtul mõtlesin, et homme küll kooli ei läheks ja eile õhtul et kolmapäeval küll kooli ei lähe. tuleb välja, et ilma lumeriieteta lume sees hullamine toob kaasa haiguse ja külmetuse. ma eriti aga ei kaeba, sest et ma saan ennast välja magada ja pealegi toob meie nunnu Frau Matthe mulle kogu aeg ted ja mandariini!

WEG MIT KEVIN!

Ühesõnaga alustakis oma tänast postitust erinevate kurbade maailmauudistega, millest üks on masendavam kui teine mu meelest.
Ma arvasin, et mina olen üks vähestest, kes avaldab pahameelt, et Kinder Schokolade ümbriselt on ära kaotatud seal 31 aastat olnud Günther ja tema asemel on seal Kevin. Kevin, kellel on palju kollasemad hambad ja kes näebki seal välja nagu PÄRIS POISS. Ja Güntherist on saanud KEVIN ja kadunud on ju kogu Alpide hing ja sakslus ja alles on jäänud mingi rahvusvaheline nimi. Mina aga EI TAHA oma Kinder schokoladele päris poissi, vaid tahan Güntherit tagasi. Ja tahan Alpilisust. Niisiis täna rongis lugeisn oma igapäevast kirjandust ehk 20 Minutenit ehk ajalehte, mille saab tasuta ja mis on täis igast pasku artikleid ja neid on hea rongis läbi lugeda. Sealt vaatas mulle igatahes täna vastu artikkel teemal Güntheri asendus Keviniga! Ma olin veel vaikselt lootnud, et tuleb päev kui ma lähen poodi ja "Kevini kampaania" on lõppenud, sest algselt ma arvasin, et see on mingi kampaania või nali vms, ja ma saan endale osta vana hea Kinder Schokolade. Ferrero ei paista aga nii mõtlevat. KÜLL AGA mõtlevad nii paljud sakslased ja shveitslased ja austerlased ja itaallased ja RAHVA KÄES ON VÕIM!
MA ÜTLEN, GÜNTHER TAGASI POERIIULITELE!
Ja sama öelge ka teie:
www.wegmitkevin.de <----saksa keelest arusaajatele http://www.burg-eins.de/wegmitkevin_bastelset.pdf <---neile, kes ei saa saksa keelest aru, aga tahavad olukorraga võidelda. Siit lingi alt saab dokumendi välja printimiseks, et kleepida seepeale igale Kevini pakile. KOOS ÕPETUSEGA! http://bambinokinder.splinder.com/ <----Kõigile itaalia keele oskajaile. +neues Grinsgesicht
-ESS ICH NICHT!

Kurb teade number 2:
Tänu mingile arvule troppidele ja ajukaduvustega inimestele sõidavad täna Londonis VIIMAST PÄEVA klassikalised Doubledeckerid. Tere hommikust, nüüd mingi turistid edasipidi vaatama punaseks võõbatud mercedes kahekorruselisi turismibusse. Head aega keertrepp ja lahtine tagaosa!

Olgu, mu vihase uudisterubriigiga on nüüd ühel pool.
Esmaspäeval lugesin Kadi blogi ja klikkisin seda linki, mis viitas ta klassijuhataja kodukale(tema linke ma ei karda..endiselt vaid mari-liisi omi). Avalehekülje peale naersin ma juba enamvähem pissi püksi. Õnneks on ta klassijuhataja nüüd kuulus ka minu klassis ja paraleelis, sest tänases kunstitunnis ma rõõmsalt tutvustasin seda kõigile. Avanegu mu maailmavaade ja sallivus nii suureks kui tahab, aga kui ma lähen mingi KLASSIJUHATAJA kodukale ja avastan esilehelt kollastes ja punastes toonides mingi tiibi joonistuse, kuhu juurde on kirjutatud: ICH BIN Osara die himmelskönigin. ICH BIN das Licht der neuen Zeit, siis läheb ikka mõte vasakule ära küll. Eesti keelde tõlgituna, ütles Kadi klassijuhataja Osara(ma ei tea kas päris- või migni hõimunimega) MA OLEN Osara, taevakuninganna. MA OLEN uue aja valgus. Kõigile, kes tunnevad huvi ja saavad aru saksa keelest, soovitan minna lugema Osara iganädalasi ICH BIN lauseid.
www.osara.ch

Kuna mu see sissekanne on juba isegi vasakule ära kiskunud, siis ma ei hakka asja parandama ka ja räägin veel natuke siinsetest vasakutest asjadest.
MINU KEEMIA ÕPETAJA, Kes kutsub ennast Db-ks, sest tunniplaanis on õpetajate nimed lühendatud ja tema oma on Db-ks lühendatud ja nüüd ongi slelest saanud tema igalpoolne hüüdnimi. Db on igatahes lahe, temaga saab alati tunnis nalja. Üks päev rääkis Dominic mulle loo, kuidas Db tahtis "natuke nalja teha" ja selle tulemusena lasi kraanikausi õhku ja meie keemiaklassi laes on siiamaani suur must laik. Db laseb meil kirjutada väikseid spikriraamatuid töödeks, et neid siis seal kasutada. Kuna mul on tunnis tavaliselt igav, siis ma joonistan sinna ja värvin ja kirjutan ilusti L1 ja L2 jne(Lernschritt eins, Lernschritt zwei=õppesamm üks, õppesamm 2), siis tööde ajal ta kontrollib meie spikriraamatuid, et meil seal midagi üleliia poleks ja mulle kirjutas juba teistkorda,et minu spikriraamat on VÄGA ILUS. Mul kohe võttis tuju paremaks ja enam ei rusunudki mind samaaegne koorem, et ma kannigi tööst ei oska. IGATAHES oli siis teisipäev ja Db alustas tundi ja ütles siis tunni alguses, et ta nüüd jaab meile natuke flaiereid. Mina vahetusvenelane mõtlesin nojah, et las jagab siis...huvitav mille omi. MILLE OMI, MILLE OMI...oma ROKKBÄNDI omi muidugi. Baxter mind circus. Kolmanda plaadi esitus ja Kirchenfeldi õpilased saavad odavamalt sisse, pluss oma lemmikutele teeb ta õlle välja!

Ja ma sain 6ndlake detsembrile tähenduse juurde. Enne oli see lihtsalt MINU KATJUUSHA SÜNKAR, nüüd on see veel see päev ka kui Samiklaus ja Schmutzli tulevad!! Samiklaus tuleb siis ühesõnaga Shveitsis juba kuuendal detsembril(nii et lapsed ei peagi enam küsima, kuidas ta kõikidesse kodudesseühe ööga jõuab, sest ta ei jõuagi) JA Samiklausil on abiline. Abiline, kes on NEEGER ja mitte lihtsalt neeger vaid VÄIKEST KASVU NEEGER, keda KÕIK lapsed kardavad(ta annab halbadele VITSA, tal on alati vits kaasas, ja on üldse see "bad guy") ja peale kõige selle ta veel kannab kõiki Samiklausi kotte ja Schmutzli nime või tõlkida eesti keelde umbs "räpaseke". Selles suhtes, et minu meelest on see lihtsalt liiga hea nali:D Minu jaoks on kõik inimesed lihtsalt inimesed, aga shveitslaste jaoks on rassism HULL probleem ja selle vastu HULLULT võideldakse ja nii. Ja siis kõigi nende võistluste vastukajaks on neil SCHMUTZLI. Jumala vasakule jälle mu meelest.
Igatahes tõi Samiklaus mulle mandariini ja pähkleid ja sokolaadi(samiklaus toobki alati maiustusi ja nii, kingitusi toob 24ndal Christkind).
Ja ma näiteks pole kunagi mõelnud selle peale, et Moorapea on neegripea teise nimega põhimõtteliselt. haha. Selle kaotas rassismivastane Shveits ära...Mitte Moorapeakui koogi enda vaid kui selle nime.
Päkapikke muideks Shveitsis ei ole. Nad pole neist isegi kuulnud. Ma üritasin selgitada "Need väiksed mehikesed noh..toovad sussi sisse häid asju headele lastele! Punaste mütsidega noh" Ja nii ma sain ainult ühe väga imeliku pilgu osaliseks oma vendade poolt ja natuke väljanaerdud ja Daniel küsis veel mingi nädal aega takkapihta, kas ma näen neid väiskeid mehi punaste mütsidega pidevalt. Teine asi, millest ta üle pole saanud on minu rõõm lume üle. Eile õhtul jooksis ta jälle umbes kell 10 minu tuppa ja hakkas tooli peal hüppama ja kilkas üle terve maja kuna lund hakkas sadama. Nojah, ma tegelt päris nii hull ka ei olnud sellel esimesel korral tere hommikust:D

Peale kõige on mu ema ka Ameerikas olles jumala vasakule ära läinud. Eile ma käskisin talt netist näidata, mis püksid ta ostis endale Abercrombiest. Kogemata kirjutasin kodukaks www.abercrmobie.com ja siis umbes 10 minuti pärast teatas emps "mingi uus kodukas on neil vist, üldse ei saa aru kust vaatama peab". Pärast ütles mulle mingi jumala ebaarusaadava ja grammatiliselt väga mööda lause ja siis ma ei sanaud tõesti aru, mida ta sellega teada tahab või öelda tahab ja siis ta ütles mulle "impekas, ma üritan sulle seda pluusi näidata, mis ma sulle ostsin noh". Ja siis kõige otsa ütles ta veel "ja siis sellele Revorile või mis ta nimi oligi ostsin veel PIIIIIP(tegelt ta ütles mille, aga see pole veel ära antud ja rikuks üllatuse kui keegi loeb mu sugulastest) juhuks kui ta käima hakkab". Ma mõtlen, et vanainimeste värk, et unustad oma kõige uuemate sugulaste nime ära:D
Aa ja ema sai üldse Ameerikas palju targemaks. Ta nägi meest, kes kaalus enne 300 kilo ja siis tegi rasva imu, aga nahk unustas tagasi kokku tõmbuda ja nüüd on mehel mingi kolm korda liiga palju nahka.

Eelmine nädalavahetus võtsin aega maha reedel ja siis seda tegingi ja laupäeval käisime Ali Babas, kus juhtus täiesti müstiline lugu. Istun AliBabas koos igasuguste inimestega ja see koht oli VÄGA täis eks ja siis meie lauas oli veel kaks vaa kohta ja siis kaks umbes 20-25 aastat naist tulid ja istusid sinna. Meie rääkisime saksa keeles ja kuna enamasti räägitakse siin ikka dialektis, siis tädid küsisid, et miks me saksa keeles räägime. Mina ütlesin, et sellepärast, et ma olen vahetusõpilane eestist. Siis üks tädi ütles, et ta oli ka vahetusõpilane YFUga Tshiilis, mis on juba omamoodi UOU! AGA siis ütles teine tädi "nojah, ei imesta ka et ta eestist on. Ta on täitsa selle sinu Erasti moodi, ka blond ja nii".(erast on poisi nimi) Ma mõtlesin, et OPS, karp on nüüd küll liiga lahti, aga no tere tali. ma olen Bernis mingis suvalises väikses kohakeses ja just MINU eestlase kõrvale istuvad mingid tädid, keson kaks osa 7 miljonilisest populatsioonist ja kes juhuslikult tavad ühte osa sama riigi 1,3 miljonilisest populatsioonist, kust ma tulen! Ja mina igatahes tean ka nime järgi seda poissi ju!!

Mul hakkab nüüd aga tugev õppimine, sest jõle palju on teha kuna meil oli üks raamat läbi lugeda ja mul võtab selline asi täitsa aega saksa keeles! eksole. Heal juhul saab pühapäeval suusad alla!!!!!!!!!!!!!